3-1-3-14-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. oktoobril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ja liikmed Ott Järvesaar ning Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja S.P. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 2 ja 3; § 195 lg 3 ning § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S.P. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik I Narva Linnakohtu 10. novembri 1998. a otsusega tunnistati S.P. süüdi ja teda karistati KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks kuuks; § 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega neljaks aastaks ning § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega seitsmeks aastaks. Kuritegude kogumi eest karistati teda KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotusega seitsmeks aastaks. Mõistetud karistusele liitis kohus KrK § 41 alusel täies ulatuses Narva Linnakohtu 14. jaanuari 1997. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kaks aastat ja kuusteist päeva vabadusekaotust ning S.P. lõplikuks karistuseks mõistis kohus üheksa aastat ja kuusteist päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aega hakati lugema 19. novembrist 1997. a. II Narva Linnakohtu 10. novembri 1998. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Narva Prokuratuuri prokurör Elviira Kurbat ja apellatsioonkaebuse S.P.. Apellatsioonprotestis leiti, et kohtuotsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu, kuna S.P-le karistuse mõistmisel rikkus Narva Linnakohus KrK § 23 lg 2 nõudeid, mis sätestavad karistuse mõistmist isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümne aastane. S.P. vaidlustas oma süüdimõistmise KrK § 195 lg 3 ja § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. III Viru Ringkonnakohtu 05. jaanuari 1999. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 10. novembri 1998. a otsus osaliselt, s.o S.P-le KrK § 195 lg 3 ja § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistetud karistuste osas. S.P. karistati KrK § 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks ning § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega kuueks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti S.P-le kuritegude kogumi eest karistuseks kuus aastat vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Narva Linnakohtu 26. augusti 1997. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üks aasta ja kaheksateist päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti S.P-le seitse aastat ja kaheksateist päeva vabadusekaotust. KrK § 45 alusel arvestati S.P. karistuse hulka eelvangistusaeg 10. novembrist 1998. a kuni 5. jaanuarini 1999. a. Seega jäi kohtualusel kanda kuus aastat kümme kuud ja kakskümmend päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti 6. jaanuar 1999. a. Ringkonnakohus põhjendas Narva Linnakohtu otsuse osalist tühistamist sellega, et linnakohtu poolt S.P-le mõistetud karistused ei vasta kuritegude raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kuritegude toimepanemise ajal oli S.P. alaealine. Huligaansuse süüdistuse osas ei ole tuvastatud S.P. poolt kuriteo toimepanemine narkootilise joobe seisundis. Mõistes S.P-le, kes oli kuritegude toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistkümne aastane, karistuseks üheksa aastat ja kuusteist päeva vabadusekaotust, rikkus linnakohus KrK § 23 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ei tohi sellisele isikule mõistetud vabadusekaotuse tähtaeg ületada kaheksat aastat. Veel eksis Narva Linnakohus S.P-le lõpliku karistuse mõistmisel, kuna liitis mõistetud karistusele ekslikult KrK § 41 lg 1 alusel Narva Linnakohtu 14. jaanuari 1997. a otsusega mõistetud karistuse, mis oli tühistatud Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprillil 1997. a otsusega. Uus karistus mõisteti S.P-le Narva Linnakohtu 26. augusti 1997. a otsusega. Selle otsusega mõisteti S.P. lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel kolm aastat ja kolm kuud vabadusekaotust.
Eeltoodu alusel ja lähtudes sellest, et käesolevas kriminaalasjas arutatavad kuriteod pani S.P. toime enne
lg 2 kehtestatud piirmäära. Lõplikust karistusest tuleb lugeda kantuks S.P. varem kantud vabadusekaotus ja tema vahi all viibitud aeg KrK § 45 alusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3; § 64 p-st 3; § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium
otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.