3-1-1-92-99
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. oktoobril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A.K. õigeksmõistmises KrK § 100 järgi ja B.L. õigeksmõistmises KrK § 180 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A.K. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, B.L. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalmenetluse varasem käik
1.A.K. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 100 järgi selles, et ta 22. mail 1997. a, olles alkoholijoobes, tappis R vallas H-s tahtlikult ja isiklikul ajendil kolme kirvelöögiga kõri piirkonda T.U.. B.L. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 180 järgi selles, et ta 23. mail 1997. a, olles saanud A.K-lt teada, et viimane oli eelmisel päeval tapnud T.U., aitas A.K-l matta T.U. laiba H-s asuvale tühermaale eesmärgiga varjata esimese astme kuritegu.
2.Rapla Maakohtu 23. märtsi 1999. a otsusega mõisteti A.K. süüdistuses KrK § 100 järgi ning B.L. süüdistuses KrK § 180 järgi õigeks. Maakohus tuli järeldusele, et A.K. süü T.U. tapmises pole tõendatud ning A.K. võttis süü omaks üksnes hirmust tunnistaja R.K. ees. B.L.e õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 180 järgi põhistas maakohus asjaoluga, et kuna pole tõendatud A.K. süü T.U. tapmises ning pole võimalik järeldada, et toime on pandud esimese astme kuritegu, siis ei saa ka B.L. esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises süüdi tunnistada. Samas eraldas maakohus 23. märtsi 1999. a määrusega T.U. tapmise materjalid kuriteo toime pannud isiku kindlakstegemiseks. A.K. suhtes varem valitud tõkendi "vahi all pidamise" jättis maakohus muutmata.
3.Rapla Maakohtu 23. märtsi 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Rapla Prokuratuuri prokurör Liia Piirisalu, kes taotles maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist selles sisalduvate järelduste faktilistele asjaoludele mittevastavuse ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ning kohtualuste süüditunnistamist kuritegudes, milles süüdistatutena olid nad kohtu alla antud.