3-1-1-90-99
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 05. oktoobril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E.H. õigeksmõistmises süüdistuses KrK § 155 lg 2 järgi. Kohtuistungist võtsid osa E.H., tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Marge Püss ning tsiviilhageja esindaja L.P.. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik
1.Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti E.H. kohtu alla süüdistuses KrK § 155 lg 2 järgi selles, et ta ajavahemikul 1996. a detsembrist kuni 1997. a märtsini V maakonnas H vallas J külas pani temale kuuluval K xxx kinnistul toime ebaseadusliku metsaraie. Ta lõikas eraldiselt 16 Metsaseaduse § 10 lg 4 p 1 nõudeid rikkudes 39 kuuske, 15 haaba ja 13 kaske, s.o kokku 67 toorest elujõulist puud; eraldiselt 18 Metsaseaduse § 10 lg 4 p 1 nõudeid rikkudes 167 kuuske, 76 kaske, 5 haaba ja 1 männi, s.o kokku 249 toorest elujõulist; eraldiselt 17 Metsaseaduse § 7 lg 3 ja § 10 lg 2 p 1 ning lõppraiete eeskirja p 8.2 nõudeid rikkudes 175 kuuske, 16 kaske, 5 mändi ja 1 haava, s.o kokku 197 toorest elujõulist puud. E.H. põhjustas ebaseadusliku metsaraiega looduskeskkonnale kahju kokku 124 139 krooni, s.o suure kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1995. a määrusega nr 377 kinnitatud Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra p-ga 1.1.
2.Võru Maakohtu 4. märtsi 1999. a otsusega mõisteti E.H. süüdistuses KrK § 155 lg 2 järgi süüdi ning teda karistati rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses, s.o 2800 krooni. Kohtuotsusega nõuti E.H-lt sisse 124 139 krooni Keskkonnafondi V osafondi kasuks.
3.Võru Maakohtu eeltoodud otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Harland Paas. Apellatsioonkaebuses paluti maakohtu otsus täielikult tühistada põhjusel, et kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja kohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kaitsja palus E.H. süüdistuses KrK § 155 lg 2 järgi õigeks mõista. Apellatsioonkaebuses leiti esiteks, et KrK § 155 on vastuolus põhiseadusega, sest põhiseaduse §-s 53 sätestatud keskkonnale tekitatud kahju ei ole KrK §-s 155 ettenähtud kahju. Teiseks märkis apellant, et E.H. teostas ebaseaduslikku metsaraiet eksituse tõttu ning väidetavalt kinnitavad seda ka kriminaalasja materjalid. Kaitsja arvates puudus E.H-l motiiv kuriteo toime panemiseks, mis kinnitab tema teos otsese tahtluse puudumist. Kolmandaks leidis kaitsja, et metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise akti koostamisel rikuti E.H. õigusi ja nimelt sellega, et teda ei kutsutud selle koostamise juurde.