3-1-1-89-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 05. oktoobril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Erki Roosi süüdistuses KrK § 195 lg 2; § 197 lg 2 p 2; § 115 lg 2 p 2; § 139 lg 2 p 1 ja §188 järgi ning R.K. süüdistuses KrK § 188 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Erki Roosi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, R.K. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
koos seni tundmatuks jäänud isikuga teostasid oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras ja see oli seotud vägivalla tarvitamisega P.H. kallal. R.K. osavõttu sellest kuriteost ei pidanud linnakohus tõendatuks.
ütlused. Alusetu on protestis toodud väide, et E.M-l ei tekkinud õigust nõuda P.H-lt vara üleandmist. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et M.K. laenas E.M-lt 100.000 krooni, et paigutada see koos P.H-ga aetavasse ühisesse metsaärisse. Seega, nõudes raha tagastamist P.H-lt, realiseeris E.M. oma oletatavat õigust. Kuna sellega kaasnes ka vägivald, siis on tema tegevus kvalifitseeritav omavolina. Ringkonnakohus leidis, et omavoli pani E.M. ja E. Roos toime koos R.K-ga. Kassatsioonkaebuste sisu
Apellatsioonikohtu järelduste ja aluseks võetud kriminaalasja materjalide läbivaatamisel ei tuvastanud Riigikohtu kriminaalkolleegium niisuguseid kriminaalmenetluse eeskirjade rikkumisi, mis oma tähtsuselt võinuks konkreetses asjas takistada seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Eeluurimise puuduste korvamisel muude seaduslike tõendamisviiside - näiteks menetleja ülekuulamise kaudu on kohus tõe tuvastamise huvides sõltumatu. Käsitletu alusel juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.