3-1-1-98-99
Tartus 28. septembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi A.L. kaitsja vandeadvokaat Urmas Arumäe erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. septembri 1999. a määruse peale, millega muudeti A.L. tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta - tõkendiks vahi alla võtmine. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A.L. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Kriminaalmenetluse senine käik
l e i d i s: 6.1 Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. septembri 1999. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub seaduslik alus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli A.L. varem kahel korral oma allkirjaga kinnitanud, et ta on kohtukutse kätte saanud, kuid oli sellele vaatamata jäänud kohtuistungile ilmumata ja ei olnud kohtule kummalgi korral teatanud enese ilmumata jäämise põhjust. Samuti nähtub kriminaaltoimiku materjalidest (kriminaaltoimiku leht nr 305), et A.L. on 17. juunil 1999. a kätte saanud kohtukutse ilmumaks kohtuistungile 8. septembril 1999. a. Kui A.L. jäi viimatinimetatud kuupäeval taas kohtuistungile ilmumata, oli ringkonnakohus igati õigustatud sedastama, et tegemist on A.L. poolt kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmisega ja seega ka tema vahi alla võtmise aluse olemasoluga. 6.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu erikaebuses esitatava seisukohaga, nagu legitimeeriksid KrMK § 781 lg-s 2 loetletud menetlustoimingus osalemiseks ilmumata jäämise mõjuvad takistused, sealhulgas ka haigestumine, alati ka KrMK § 781 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmist. Nii ei saa ka A.L. peavalu (kriminaaltoimiku leht 324) olla asjaoluks, mis oleks takistanud A.L-l täitmast KrMK § 781 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kuna A.L. omas reaalset võimalust teatada kohtule enese kohtuistungile ilmumata jäämisest, kuid jättis kõnealuse teate pahatahtlikult kohtule esitamata, siis " arvestades ka A.L. varasemat käitumist - oli ringkonnakohtul piisavalt alust lugeda teda isikuks, kes hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. 6.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et tulenevalt EIÕK art 6 p-s 1 sätestatud nõudest " tagada kohtuasjade menetlemist mõistliku aja jooksul " tuleb lugeda igati põhjendatuks neid kohtute poolt võetavaid seaduslikke meetmeid, mis takistavad menetlusosaliste poolt kohtumenetluste pahatahtlikku venitamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.