3-1-1-85-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. septembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Aivo Kraav"i süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 1, 3 ja KrK § 115 lg 2 p 3 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A. Kraavi kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss.
kannatanut võtma peenist suhu ja oli kannatanuga vahekorras ka pärasoole kaudu. Selline tegevus viitab asjaolule, et kohtualuse tahtlus ei olnud suunatud üksnes kannatanu vägistamisele, vaid ka temaga ebaloomulikul teel sugulises vahekorras olemisele. Seega ei vasta kohtu järeldus, et A. Kraavi poolt toimepandud loomuvastased teod on hõlmatud vägistamisest, faktilistele asjaoludele. Protestis taotleti A. Kraav süüdi mõista ka KrK § 1151 lg 1 järgi ning karistada teda sanktsiooni piires ettenähtud vabaduskaotusliku karistusega.
sugulisse vahekorda KrK § 115 tähendatud asjaoludel, on selle tahtluse realiseerimisel toimepandud loomuvastased teod hõlmatud vägistamisest. Seetõttu on KrK §-de 115 ja 1151 ideaalkonkurents välistatud. Ühe ja sama naisisiku sugulise vabaduse vastu suunatud erinevad teod võivad moodustada vaid reaalkonkurentsi, mille puhul iga teo subjektiivne külg kuulub eraldi tõendamisele, nagu ka teised koosseisulised elemendid. Siinjuures tuleb tõendamisel tähelepanu pöörata tegude eraldatusele või ühendatusele ajas ja ruumis, isiku tahtluse konkreetsetele väljendustele, eriti aga ebaloomuliku kire rahuldamise saavutamisele suunatud füsioloogiliste parameetrite olemasolule, samuti ka sellele, millises järjestuses teod toime pandi. Käesoleva kaasuse puhul on kohtud põhjendatult asunud seisukohale, et A. Kraavi tahtlus saavutada samaaegselt vägistamise toimepanemisega sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil on tõsikindlalt tõendamata, mistõttu lähtudes süütuse presumptsiooni printsiibist on need teod õigesti loetud hõlmatuks vägistamisest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1999. a kohtuotsus jätta muutmata, kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Mõista välja Aivo Kraavilt riigieelarve tuludesse 1115 krooni ja 10 senti kohtukulusid kaitsjatasu näol. Kohtuotsus jõustub 28. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Jüri Ilvest, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.