3-1-1-84-99
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 21. septembril 1999
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ja liikmed Jüri Ilvest ning Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul läbi kriminaalasja
A. S-i süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 141 lg 2 p 1 järgi.
Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. S., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss.
I A. S. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 15 lg 2 ja KrK § 141 lg 2 p 1 järgi selles, et tema 05. detsembril 1998. a kella 21 ajal koos D. R-ga, olles alkohoolses joobes, tungis Tallinnas X kallale G. S-ile ja nad kasutasid tema suhtes elule ja tervisele ohtlikku vägivalda. A. S. lõi kannatanule jalaga näkku ning kaks korda kehasse, rusikaga parema silma piirkonda ja kaks korda vasakusse külge. D. R. ähvardas kannatanut noa ja püstoliga. Peksmise käigus panid nad toime G. S-ile kuuluva vara hõivamise katse, mis jäi lõpule viimata nende tahtlusest mitteolenenud põhjustel, kuna kohale ilmusid politseinikud. Kallaletungiga tekitati kannatanu G. S-ile kerged kehavigastused. II Tallinna Linnakohtu 22. aprilli 1999. a otsusega tunnistati A. S. ja D. R. süüdi KrK § 15 lg 2 ja KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi. Mõlemale mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust KrK § 47 sätete rakendamisega, kohaldades üheaastast katseaega. Tallinna Linnakohus leidis, et kohtualuste süü G. S-i peksmises ja temalt asjade hõivamises on tõendatud. Noa ja püstoliga ähvardamist ei lugenud kohus tuvastatuks. Seoses sellega, et kannatanule tekitatud kehavigastused kuulusid kergete kehavigastuste liiki, leidis linnakohus, et vägivald kannatanu suhtes ei olnud tervisele ega elule ohtlik, seega panid kohtualused toime võõra vara avaliku varguse, millega kaasnes vägivald isiku kallal ning kvalifitseeris nende poolt toimepandu KrK § 15 lg 2 ja KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi. III Tallinna Linnakohtu 22. aprilli 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör Ülle Jaanhold, kes leidis, et kohtuotsus on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ning karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele. Prokurör märkis, et kuigi kannatanule
Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, kellest süüdimõistetu ja tema kaitsja toetasid kassatsioonkaebust ning prokurör vaidles sellele kui põhjendamatule vastu,
l e i d i s:
Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
Eesistuja
Ott Järvesaar
Liikmed
Jüri Ilvest Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.