3-1-3-11-99
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 8. juunil 1999
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kalm, Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja E.L. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 ning § 207 lg 1 järgi ja M.L-i süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 ning § 186 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa E.L. ja M.L-i kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ning riigiprokurör Marge Püss. I Tartu Linnakohtu 5. mai 1998. a otsusega tunnistati M.L. süüdi ja teda karistati KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi kaheaastase vabadusekaotusega ning KrK § 186 järgi kuuekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti M.L-le kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama otsusega tunnistati E.L. süüdi ja teda karistati KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi kaheaastase vabadusekaotusega ning § 207 lg 1 järgi kolmekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti E.L-le kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. M.L. tunnistati KrK § 186 järgi süüdi selles, et tema, olles saanud enda valdusse K.U. poolt kaotatud passi, kleepis sellesse oma foto ning K.U. nimelt esinedes ostis 23. novembril 1996. a AS-i V aktsiad, sai enda valdusesse selle äriühingu dokumendid ja pitsati ning avas samal päeval ühes Tallinnas asuvas Hansapanga kontoris K.U. nimele konto nr 22-718594 ja järgmisel päeval AS V nimele kontod nr 22-711545 ning nr 22711546. KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi tunnistati M.L. ja E.L. süüdi selles, et 10. jaanuaril 1997. a ja 13. jaanuaril 1997. a võttis E.L. Tartu linnas telefoni ja modemi teel T teenust ning AS-i T identifitseerimistunnust ja paroole kasutades ühendust AS-iga Hansapank, ning andis korralduse kanda AS-i T arveldusarvelt 22511809 Hansapangas AS-i V ja K.U. arvetele kokku 467 506, 35 kr, millest M.L. võttis sularahas välja 370 000 kr ja M.L. ning E.L. võtsid koos veel välja 2600 kr. KrK § 207 lg 1 järgi tunnistati E.L. süüdi selles, et ta oli oma elukohas Tartus A tn. xxx-xx ilma loata hoidnud kolme TT tüüpi püstoli-, üheksat Makarov tüüpi püstoli- ja viitteist sportpüssi padrunit ning 13,35 grammi suitsuta püssirohtu. Kohtuotsusega rahuldati ka tsiviilhagi ja mõisteti kohtualustelt solidaarselt AS Hansapank kasuks välja 467 506 krooni ja 35 senti II Tartu Linnakohtu 5. mai 1998. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetu E.L. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, süüdimõistetu M.L. ning tema kaitsja vandeadvokaadi abi Martin Traat.
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1998. a otsusega tühistati linnakohtu otsus E.L-le KrK § 207 lg 1 järgi mõistetud karistuse, karistuste liitmise ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas ning teda karistati selle kuriteo eest rahatrahviga 50 päevamäära, s.o 400 kr ulatuses. KrK § 45 alusel loeti E.L-le KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi mõistetud karistusest kantuks vahi all viibitud ajavahemik 19. juunist kuni
VI Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja kohtuvigade parandamise avalduses esitatud taotlusi. Prokurör leidis, et avaldus on põhjendatud vaid selles osas, et E.L. poolt kandmisele kuuluvat karistust tuleb vähendada 8 päeva võrra ning M.L. poolt kandmisele kuuluvat karistust 15 päeva võrra. VII Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis:
7.1 Süüdimõistetud E. ja M.L., nende kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Marge Püss on põhjendatult märkinud, et kriminaalasja menetlemisel on esimese ja teise astme kohtud KrK § 45 alusel süüdimõistetute poolt kandmisel kuuluva karistustähtaja kindlaksmääramisel ekslikult lähtunud sellest, nagu oleks nende vahi all pidamise aeg lõppenud kautsjoni kohaldamise määruse tegemise päevast s.o 7. augustist 1997. a. Kooskõlas KrMK § 711 lg-s 4 sätestatuga vabanesid mõlemad vahi alt alles pärast kautsjoni tasumist – E.L. 15. augustil 1997. a ja M.L. 22. augustil 1997. a. Kuna eelvangistusaja mittevastava arvamisega karistustähtaja hulka on riivatud Põhiseaduse §-s 20 sätestatud põhiseaduslikku õigust vabadusele, tuleb E.L. poolt kandmisele kuuluvat karistust lühendada 8 päeva võrra ja M.L. poolt kandmisele kuuluvat karistust 15 päeva võrra. 7.2 Kohtuvigade parandamise avalduse ülejäänud motiivide analüüsimine ja kontrollimine eeldaks kohtuvigade parandamise põhimõttelist võimalikkust ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. jaanuari 1999. a otsuses. Samas aga on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt 16. detsembril 1997. a H. K. süüdistusasjas KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi tehtud otsuses asutud seisukohale, et Riigikohtu enda otsustes kohtuvigu parandada ei saa – s.t, et Riigikohtu otsus ei saa olla kohtuvigade parandamise menetluse esemeks. VIII Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrK §-st 45; KrMK § 711 lg-st 4; AKKS § 63 p-st 3; § 64 p-st 4; § 65 lg-st 3 ja § -st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium
otsustas:
Tühistada Tartu Linnakohtu 5. mai 1998. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1998. a otsused süüdimõistetute E. ja M.L. poolt KrK § 45 alusel eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka arvamise osas. Arvata E.L. karistuse tähtaja hulka eelvangistusaeg alates 19. juunist 1997. a kuni 15. augustini 1997. a – s.o üks kuu ja kakskümmend kaheksa päeva. E.L. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks aasta kümme kuud ja kaks päeva. Arvata M.L. karistuse tähtaja hulka eelvangistusaeg alates 29. maist 1997. a kuni 22. augustini 1997. a – s.o kaks kuud ja kakskümmend viis päeva. M.L. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks aasta üheksa kuud ja viis päeva. E. ja M.L-le mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda 18. veebruar 1999. a - s.o päev mil nad peeti kohtuotsuse alusel kinni kohtuotsuse täitmiseks. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
Kohtuotsus jõustub 8. juunil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Ott Järvesaar, Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.