3-1-1-49-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja O. B. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi. Kohtuistungist võtsid osa O. B. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et O. B. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 140 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi. Teda süüdistati 14. oktoobril 1998. a kella 12.30 paiku Tallinnas X tee C asuvast kauplusest kahe fotoaparaadi Panasonic, koguväärtuses 2200 krooni, avalikus varguses. Tallinna Linnakohtu 25. jaanuari 1999. a otsusega kvalifitseeriti O. B. kuritegu ümber KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, salajase varguse katseks, ning teda karistati vabadusekaotusega 10 kuuks kinnises vanglas. Linnakohus tuli järeldusele, et subjektiivsest küljest lähtudes pani kohtualune varguse toime salaja, sest ta oli veendunud, et müüjad ja turvamees vargust ei märka. Kohtu arvates jäi fotoaparaatide salajane vargus katse staadiumisse,sest peale kauplusest väljumist pidas müüja O. B. kinni. Tallinna Linnakohtu
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Riigikohus kinnitab 17. septembri 1996. a otsuses 3-1-1-95-96 R.K. süüdistusasjas KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 1 järgi (RT III 1996, 26, 344), väljendatud seisukohta, et sõltuvalt süüdlase tahtlusest võib lõpuleviimata salajane vargus üle kasvada avalikuks varguseks. Ringkonnakohus on tuvastanud, et O. B. märgati vara hõivamisel ja hüüdega -"seisa" püüdsid müüja ja turvamees vara väljaviimist kauplusest takistada. Vaatamata asjaolule, et kohtualune salajase varguse toimepanemise käigus mõistis, et tema tegu on märgatud, üritas ta säilitada valdust võõrale varale ning jooksis koos fotoaparaatidega kauplusest tänavale. Joostes 30-40 meetrit, viskas ta fotoaparaadid käest vahetult enne tema kinnipidamist turvamehe poolt. O. B. ei jõudnud tema poolt esialgselt kavatsetud kuritegu - salajast vargust, lõpule viia. Tema tahte transformeerumisel kasvas salajane vargus üle avalikuks varguseks. Kuna O. B.-l siiski ei tekkinud võimalust hõivatud vara kasutamiseks ja käsutamiseks, on ringkonnakohus õigesti tema poolt toimepandud avaliku varguse kvalifitseerinud kuriteo katsena. Kassaatori väited kohtueelsel menetlusel kriminaalmenetluse normide rikkumiste kohta on paljasõnalised ja motiveerimatud. Seetõttu jätab Riigikohus need tähelepanuta. Arvestades kuriteo raskust, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid, tema varasemat korduvat kriminaalkorras karistamist ja asjaolu, et ta uue tahtliku kuriteo pani toime kuu aja möödudes pärast kinnipidamiskohast vabanemist, on ringkonnakohus seaduslikult ja motiveeritult karistanud O. B.-d vabadusekaotusliku karistusega. Arvestades neid asjaolusid puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil seaduslik alus mõistetud karistuse vähendamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium, o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.