3-1-1-45-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 04. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. K. süüdistuses KrK § 186 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. K. kaitsja vandeadvokaat Marge Tamme ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti T. K. kohtu alla süüdistatuna KrK § 186 järgi selles, et ta 16.-17.detsembril 1993. a, vastavalt esitatud nõudmisele riigikeele oskuse omandamise kohta, esitas oma töökohta X Reaalgümnaasiumi teadvalt võltsitud riigikeeleoskuse tunnistuse nr 033128 eesti keele eksami sooritamise ja D-kategooria omandamise kohta, s.o ametliku dokumendi eesmärgiga omandada õigus jätkata tööd. Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega mõisteti T. K. KrK § 186 järgi õigeks. Kohus leidis, et kohtuliku uurimise käigus ei õnnestunud koguda tõendeid, mis kinnitaks kohtualuse teadlikkust selles, et talle väljastatud keeletunnistus oli võltsitud ning et ta tahtlikult esitas võltsitud dokumendi õiguste saamise eesmärgil. II Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri prokurör Heili Sepp, kes taotles kohtuotsuse tühistamist, T. K. süüdimõistmist KrK § 186 järgi ja tema karistamist vastavalt toimepandud kuriteo raskusele ja kohtualuse isikule. Apellant leidis, et kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Toimikus olevatele tõenditele viidates on ta rõhutanud, et T. K. ei ole kunagi teinud riigikeele eksamit D-kategooriale, ta ei ole vaidlusalusel perioodil olnud eksamineeritavate nimekirjas ega eksamitel osalenud. Prokurör peab ümberlükatuiks T. K. väiteid, et ta 1993. a detsembris Tallinnas V. tänaval asunud Eesti Keelekeskuses läbis riigikeeleeksami, sest sel ajal selles kohas eksameid enam ei toimunud. Keeletunnistus nr 033128 on protestitud otsuse kohaselt selgete võltsimistunnustega. Apellant pidas tõendatuks, et T. K. oli ise teadlik keeletunnistuse võltsituses, kuigi võltsitud tunnistuse omandamise asjaolud on tuvastamata. Vastavalt seadusele ja keeleameti nõuetele tulnuks tal töökohta esitada C-kategooriale vastavat eesti keele oskust kinnitav dokument. Sellise dokumendina esitaski T. K. põhikohaga X Reaalgümnaasiumi õpetajana tööle asudes koopia süüdistuse aluseks olevast võltsitud keeletunnistusest, mille kohta oli tal teada, et see on võltsitud ja sisult tõele mittevastav. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. märtsi 1999. a otsusega jäeti apellatsioonprotest rahuldamata. Lisaks linnakohtu otsuses toodud järelduste sisukohaseks pidamisele on õigeksmõistvat otsust põhistatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-4-99 väljendatud seisukohaga, mis apellatsioonkohtu hinnangul nõuab teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise puhul veel selle tõendamist, kes dokumendi võltsis ning milles seisnes võltsitud dokumendi kasutaja seotus dokumendi võltsimisega. III Mõlema kohtulahendi vaidlustamiseks on esitanud kassatsioonprotesti riigiprokurör Jaan Naaber. Kassaator leiab tõenditest tulenevaid hinnanguid konkretiseerides, et T. K. oli teadlik keeletunnistuse nr 033128 võltsitusest, olgugi et ei ole teada, millistel asjaoludel ta võltsitud keeletunnistuse omandas. Eksami sooritamise kohta antud kohtualuse paljusõnalised ütlused on tõendite kogumiga vastuolus. Kassaator peab apellatsioonprotestis käsitletud seisukohtade arvestamata jätmist põhjendamatuks, nagu ka seda, et võltsitud dokumendi kasutamise puhul peab olema tuvastatud isik, kes dokumendi võltsis ning nende omavaheline seotus. Võltsitud dokumendi kasutamise inkrimineerimist ja kasutaja kriminaalvastutusele võtmist ei saa takistada võimalike teiste süüdlaste mittetuvastamine. KrK § 186 dispositsiooni elemendid teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi - on T. K. käitumises kassaatori hinnangul olemas. Seega on kohtulahendites toimunud ebaõige tõlgendamise tõttu kohaldamisele
kuulunud seaduse mittekohaldamine, mis tingib nende tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks sisuliseks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Vaidlustatud kohtulahendite järeldusi õigustava kirjaliku seletuse on esitanud T. K. Ta leiab, et kohtud on tema õigeksmõistmise põhistamisel tõendeid õigesti hinnanud ja lähtunud tema süü küsimuse lahendamisel KrK § 186 sisust, seega taotleb ta kohtulahendite muutmata ning kassatsioonprotesti rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, milles kaitsja taotles protesti rahuldamata jätmist ning prokurör toetas protestis väljendatud seisukohti, l e i d i s: Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. märtsi 1999. a õigeksmõistvad kohtuotsused T. K. süüdistusasjas KrK § 186 järgi sisaldavad vastuolusid ja on motiveerimata, mistõttu kuuluvad tühistamisele.
Kohtuotsus jõustub 4. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Ott Järvesaar Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.