Kohtulahend

3-1-1-41-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. aprillil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. V. süüdistuses KrK § 166 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa K. V. kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv, tsiviilhageja - M. esindaja K. A. ja riigiprokurör Marge Püss. I Harju Maakohtu 23. novembri 1998. a kohtuotsusega tunnistati K. V. süüdi KrK § 166 lg 2 järgi ja teda karistati rahatrahviga 200 päevamäära ulatuses, s.o 4400 krooni ühes kolmeks aastaks õiguse äravõtmisega töötada aladel, mis on seotud raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisaruannete koostamisega. Harju Maakonna M. tsiviilhagi K. V. vastu maksuvõla väljamõistmiseks jäeti rahuldamata. K. V. mõisteti süüdi selles, et ta AS K. juhatuse esimehe ja raamatupidajana koostas ajavahemikul septembrist detsembrini 1995. a AS L. nimel kuus fiktiivset kviitungit, mille kohaselt AS L. oleks nagu alates 31. maist kuni 12. detsembrini 1995. a müünud AS-le K. kuuel korral kaupu kogusummas 323 067.23 krooni. K. V. suurendas AS K. 1995. aasta kulusid 323 067.23 krooni võrra, et tasuda 1995. aastal 58 152 krooni vähem käibemaksu ja 35 900 krooni vähem tulumaksu. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsioonprotesti esitanud prokurör tsiviilhagi osas. Ta taotles 94 052 krooni väljamõistmist Harju Maakonna M. kasuks. Prokurör leidis, et selliselt on piiritletav K. V. poolt kuriteoga riigile tekitatud otsene reaalne varaline kahju ning see kuulub tema poolt hüvitamisele. Samadel kaalutlustel ei nõustunud maakohtu lahendiga tsiviilhagejaks tunnistatud Harju Maakonna M., kes taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja 94 052 krooni väljamõistmist, kuna K. V. maksis võltsimise tulemusena vähem käibemaksu 58 152 krooni ja tulumaksu 35 900 krooni. Apellant leidis, et materiaalse vastutuse panemine aktsiaseltsile ei ole õige, kuna võltsida ei saa aktsiaselts, äriühingud aga tegutsevad oma juhtorganite kaudu. AS K. juhatuse esimeheks ja ainuomanikuks oli K. V., kes peale võltsimise avastamist lõpetas aktsiaseltsi praktilise tegevuse. Aktsiaseltsil puudub maksuvõla sissenõudmise tagamist võimaldav vara. II Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. veebruari 1999. a otsuses nõustutakse Harju Maakohtu järeldusega selles, et K. V. pani toime kuriteo KrK § 166 lg 2 järgi sellega, et ta võltsis maksude õigsuse kontrollimiseks vajalikke AS-i K. (mille ainuomanik ta oli) maksedokumente eesmärgiga maksta vähem 58 152 krooni käibemaksu ja 35 900 krooni tulumaksu. Apellatsioonikohus asus seisukohale, et tuvastatud asjaoludel jättis K. V. oma kuriteolise käitumisega Harju Maakonna M.-le tasumata 94 052 krooni ulatuses makse ja et selle kahju tekkimine on põhjuslikus seoses süüdimõistetu käitumisega. Harju Maakohtu 23. novembri 1998. a otsus tühistati HarjuMaakonna M. kasuks tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas. K. V.-lt mõisteti välja 94 052 krooni tsiviilhageja kasuks. Apellatsioonprotest ja -kaebus rahuldati. III Kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. veebruari 1999. a otsuse vaidlustamiseks tsiviilhagi rahuldamise osas on esitanud süüdimõistetu K. V. Kassaator väidab, et apellatsioonikohus rahuldas tsiviilhagi järgmistel ekslikel alustel: