3-1-1-26-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. märtsil 1999. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L. R. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu L. R., tema kaitsja vandeadvokaat Mare Lust ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. L. R. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 1 järgi selles, et ta 26. märtsil 1998. a kell 16.50 püüdis X Kaubamajas salaja varastada naiste džemprit maksumusega 635 krooni. Süüdistuskokkuvõttes märgitu kohaselt jäi lõpule viimata põhjusel, mis ei olenenud L. R. tahtest, sest ta peeti kaubamaja turvatöötaja poolt kinni. Tallinna Linnakohtu 13. novembri 1998. a otsusega mõisteti L. R. talle esitatud süüdistuses süü tõendamatuse tõttu õigeks. Kohus jõudis järeldusele, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, millega lükata ümber kohtualuse väide, et ta ostis kõnealuse džempri 26. märtsil 1998. a Kadaka turult. Apellatsioonprotestis taotles Tallinna linnaprokurör Rita Siniväli L. R.-i süüditunnistamist KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 1 järgi ning tema karistamist rahatrahviga 20 päevamäära ulatuses. Apellant leidis, et linnakohtu otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu selles sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 1999. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu eelnimetatud otsus, L. R. tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 1 järgi ja teda karistati 20 päevamäära s. o 720 krooni suuruse rahatrahviga. Hinnates tõendeid nende kogumis luges ringkonnakohus tuvastatuks L. R.-i tahtliku tegevuse, mis oli suunatud võõra vara salajasele vargusele kuid mis jäi katse staadiumisse. Kassatsioonkaebuses vaidlustab L. R. enda süüditunnistamise KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 1 järgi ning taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 1999. a otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks.
põhjusel, et kriminaalasja menetlemisel ei ole järgitud KrMK § 62 lg-s 1 sätestatud nõudeid: kõnealust eset ei ole koheselt fotografeeritud, tema tunnuseid ei ole vaatlusprotokollis kirjeldatud ja seda ei ole määrusega võetud kriminaalasja juurde. Ja lõpuks ei pea kassaator õigeks käsitada tõendina tunnistaja Kaia Trei poolt antud ütlusi selle kohta, et L. R.ilt võetuse tulemina äravõetud džemper oli samal päeval olnud kaubamajasmüügis, sest ei ole korraldatud äratundmiseks esitamist. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetasid L. R. ja tema kaitsja kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. Prokuröri seletuses taotleti kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud menetlusosaliste seletusi leidis: I. Kassatsioonkaebuses on põhjendatult osutatud mitmetele tõendite kogumisel ja ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses ka tõendite hindamisel asetleidnud seaduserikkumistele.
Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm , Eerik Kergandberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.