3-1-1-14-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. veebruaril 1999. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. N. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu A. N.-i kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 21. oktoobri 1998. a otsusega tunnistati A. N. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta tingimuslikult kolme-aastase katseajaga karistuse kandmisest. Sama kohtuotsusega tunnistati KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi ka V. S., keda karistati samuti vabadusekaotusega üheks aastaks ja kes vabastati samuti KrK § 47 alusel tingimuslikult kolme-aastase katseajaga karistuse kandmisest. Kohtuotsuse kohaselt arvestas linnakohus karistuse mõistmisel toimepandud kuriteo raskust ja kohtualuste isiksust. Vastutust raskendavate asjaoludena võttis kohus arvesse kohtualuste karistatust ja alkoholijoovet kuriteo toimepanemise ajal. Vastutust kergendavateks asjaoludeks luges kohus mõlema kohtualuse puhul puhtsüdamlikku kahetsust, samuti seda, et kuriteoga põhjustatud tagajärg ei olnud raske ja kahju on täies ulatuses vabatahtlikult hüvitatud. Täiendavalt luges kohus vastutust kergendavaks asjaoluks V. S.-i puhul alalise töökoha olemasolu ja A. N.-i puhul perekonna ning sealhulgas ka alaealise lapse olemasolu,. Apellatsioonprotestis taotles Tallinna linna abiprokurör Ave Eisel Tallinna Linnakohtu 21. oktoobri 1998. a otsuse tühistamist kohtualustele mõistetud karistuste osas ja neile reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmist. Apellatsioonprotesti kohaselt seisnes linnakohtu poolne kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine selles, et kohtualustele mõistetud karistused ei vastanud kohtualuste poolt toimepandud kuriteo raskusele ja kohtualuste isiksustele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 1998. a otsusega tühistati osaliselt Tallinna Linnakohtu eelnimetatud otsus. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonprotest on põhjendatud osas, milles taotletakse V. S.-le reaalse vabadusekaotusliku karistuse kohaldamist. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et V. Smirnov on jätnud tasumata talle 28. oktoobri 1997. a kohtuotsusega mõistetud 2800 kr suuruse rahatrahvi ning hüvitamata sama kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagi summas 3097 kr 40 s. Arvestades V. S.-i käitumist ei lugenud ringkonnakohus tema kahetsust siiraks. Samas, kuriteo raskust arvestades, pidas ringkonnakohus põhjendatuks karistada V. S.-i KrK § 139 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedaselt kuuekuulise vabadusekaotusega. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse sedagi, et karistuse võrdleva raskuse printsiipi arvestades peab ringkonnakohus õigeks kergendada ka A. N.-le mõistetud karistust ja karistada teda samuti kuuekuulise vabadusekaotusega. Samas pidas aga ringkonnakohus sarnaselt esimese astme kohtuga põhjendatuks kohaldada A. N.-i suhtes KrK §-s 47 sätestatut ja vabastas ta tingimuslikult ühe-aastase katseajaga karistuse kandmisest. Kassatsioonprotestis taotleb Riigiprokuröri asetäitja riigiprokuröri ülesannetes Jaan Naaber Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 1998. a otsuse tühistamist A. N.-le mõistetud karistuse osas. Kassaator rõhutab, et vastavalt AKKS §-s 32 sätestatule on ringkonnakohus juhul, mil pole esitatud kohtualuse või kaitsja sellesisulist kaebust, pädev kohtualuse olukorda kergendama vaid siis, kui ta ise tuvastab kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. Kuna aga Tallinna Ringkonnakohus ei ole esimese astme kohtu poolt mõistetud vabadusekaotuse lühendamist, samuti katseaja lühendamist motiveerinud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega, on A. N.-i suhtes karistuse kergendamine käsitletav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles toetati kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust ning kaitsja seletuse, milles taotleti ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist, leidis:
Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg,Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.