3-1-1-4-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. jaanuaril 1999. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Rätsep ja Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. K. süüdistuses KrK § 186 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa J. K. kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 14. septembri 1998. a otsusega tunnistati J. K. süüdi KrK § 186 järgi ja teda karistati rahatrahviga 300 päevamäära ulatuses, s. o 10 800 krooni riigituludesse. J. K. tunnistati süüdi selles, et ta Eesti kodaniku passi saamise eesmärgil Eesti kodakondsuse taotlemisel esitas ajavahemikul 12.-14. juulini 1993. a Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti X Büroosse teadvalt võltsitud Eesti Kodanike Komitee kodakondsuse taotleja kaardi, mille alusel sai teadvalt valeandmeid esitades Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1993. a määruse nr 243 alusel Eesti kodakondsuse. 9. septembril 1993. a esitas J. K. avalduse Eesti kodaniku passi saamiseks. Eesmärgiga omandada õigusi ning vabaneda kohustustest, kasutas ta alates 15. septembrist 1993. a temale teadvalt valeandmete esitamisel antud Eesti kodakondsuse alusel Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti X Büroo poolt väljastatud ning tema fiktiivset kodakondsust tõendavat Eesti kodaniku passi nr XXX. Ajavahemikul 28. oktoobrist 1994. a kuni 16. maini 1998. a esitas ta selle passi kolmekümnel korral Eestist väljumisel ja Eestisse saabumisel piirivalve ametnikele ja kolmel korral ametlike dokumentide saamiseks. Tallinna Linnakohtu 14. septembri 1998. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse J. K. kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman. Kaitsja leidis, et kriminaalasjas esinevad kõrvaldamata kahtlused kohtualusele süüksarvatud kuriteo subjektiivse ja objektiivse külje tõendatuses ning see asjaolu välistab J. K. süüdimõistmise. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 1998. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 1998. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu J. K. kaitsja vandeadvokaat A. Glikman, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kaitsja leiab, et J. K.-le väljastatud passi ehtsus sõltub mitte sellest, kas kodakondsuse taotleja kaart oli võltsitud või mitte, vaid sellest, kas J. K. oli end registreerinud Eesti kodakondsuse taotlejana. Kriminaalasjas ei ole usaldusväärselt tõendatud, et J. K. ei ole end Eesti kodakondsuse taotlejana registreerinud. Kaitsja väidete kohaselt ei ole tõendatud J. K. poolt passi kasutamine teadvalt võltsituna ja tema käitumises KrK §-s 186 ettenähtud kuriteo subjektiivne külg ning sellega on J. K. süüditunnistamisel ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust. Peale selle leiab kaitsja, et kohtud on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust, kuna kohtuotsuste tegemisel ei ole tõendeid hinnatud KrMK § 50 nõuete kohaselt. Kohtud on eeluurimisel kogutud tõenditele andnud suurema tõendusliku jõu kui kohtus uuritud tõenditele, mis on kohtualust õigustavad. Kohtuistungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde selles toodud motiividel ja taotles kaebuse rahuldamist. Seejuures rõhutas kaitsja, et J. K. süü kuriteo toimepanemises KrK § 186 järgi ei ole tõendatud ja kui võimalik, siis võiks Riigikohus ise teha õigeksmõistva otsuse.
Prokurör taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ja J. K. suhtes tehtud kohtuotsuste muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja ning prokuröri seletused, l e i d i s: Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsustes tehtud järeldused: - et J. K. ei olnud ennast registreerinud Eesti Kodanike Komitees kodakondsuse taotlejana; - Eesti kodakondsuse taotleja kaardi võltsimisega oli seotud just J. K., kes soovis saada Eesti passi ja sai selle vaid seoses teadvalt võltsitud kodakondsuse taotleja kaardi esitamisega ja - J. K. oli Eesti kodaniku passi taotlemise ajal teadlik Eesti kodakondsuse taotleja kaardi võltsitusest, on oletuslikud ega tulene faktilistest asjaoludest. Sellisele seisukohale jõudis Riigikohtu kriminaalkolleegium alljärgnevatel põhjendustel:
algatusel ühes vihikus. Vihiku viskas ta hiljem lihtsalt minema, kuna arvas, et seda ei ole enam vaja. Kodakondsuse taotlejate registreerimine toimus ka peale Eesti Kongressi. Eesti kodakondsuse taotlejad ja Eesti kodanikud tuli registreerida eraldi registreerimislehtedele (II kd. lk. 36-37). M. I. aga registreeris ühele ja samale registreerimislehele nii Eesti kodanikud kui ka kodakondsuse taotlejad. Oma sõnade kohaselt eristas ta kodakondsuse taotlejad vaid suure "T" tähega enda allkirja ees. Mingeid konkreetseid eeskirju registreerimise läbiviimiseks ei olnud. Osaliselt täitis ta kaardid ära juba kodus ja osaliselt registreerimise kohas (II kd. tl. 18-19; I kd. tl. 22-30). Hävinud on ka arvutisse sisestatud andmed kodakondsuse taotlejate kohta (II kd. tl.37).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.