3-1-3-25-98
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. oktoobril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja V.K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa V.K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti V.K. 27. mail 1997. a KrMK § 102 korras kinni kahtlustatuna KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
29.mail 1997. a vabastati ta seoses kinnipidamise aluste äralangemisega, kuid 20. oktoobril 1997. a võeti ta vahi alla ning anti ka eeltoodud süüdistuses kohtu alla. Narva Linnakohtu 2. juuni 1998. a otsusega mõisteti V.K. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kolmeks kuuks poolkinnises vanglas. Karistusaja alguseks loeti 27. mai 1997. a., kohtuotsus jõustus 3. augustil 1998. a.
5.augustil 1998. a esitas Tallinna Vangla direktori asetäitja Leo Ehiloo Narva Linnakohtule järelepärimise, milles palutakse täpsustada V.K. karistuse kandmise aja algust.
21.augustil 1998. a tegi Narva Linnakohus KrMK § 336 korras määruse, millega loeti V.K. karistusaja alguseks 20. oktoober 1997. a ning karistuse tähtaja hulka arvestati eeluurimise ajal kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s. o 27. maist kuni 29. maini 1997. a. Riigiprokurör Elo Kungla esitas Riigikohtule avalduse kohtuvigade parandamiseks Narva Linnakohtu poolt V.K. jt. süüdistusasjas 2. juuni 1998. a kohtuotsuses ja sama kohtu 21. augusti 1998. a määruses. Nõustudes Narva Linnakohtu eeltoodud määruse sisuga, leiab avaldaja, et käesoleval juhul pole KrMK § 336 sätete kasutamine õige. Prokurör on seisukohal, et siinkohal pole tegemist kohtuotsuse täitmisel ilmnenud kahtluse või ebaselgusega, vaid eelvangistusaja arvutamisel tekkinud veaga ja lisaks sellele on ebaseadusliku määrusega kohtualuse olukorda raskendatud. Seetõttu ei ole õige seda küsimust lahendada määrusega vaid karistuse kandmise aja alguse osas tuleks teha parandus kohtuotsusesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, kes taotlesid avalduse rahuldamist, leidis: KrMK § 336 sätestab lihtsustatud menetluskorra reas kohtuotsuse täitmisega seonduvates küsimustes ning lubab samuti otsuse teinud kohtul lahendada oma määrusega otsuse täitmisel ilmnenud kahtlusi ja ebaselgusi. Seega on seadusandja erinevalt üldisest menetluskorrast - apellatsioonist või kassatsioonist kõrgemalseisvasse kohtusse - sätestanud olukorra, kus otsuse teinud kohus ise korrigeerib oma otsust. Riigikohtu kriminaalkolleegium osundab siinkohal, et selline menetluskord on võimalik vaid kohtuotsuse täitmisega seonduvate küsimuste osas ning omab täpsustavat või täiendavat iseloomu. Narva Linnakohtu 21. augusti 1998. a määrus aga tühistab sisuliselt sama linnakohtu 2. juuni 1998. a kohtuotsuse resolutiivosaga tuvastatud faktilise asjaolu - karistuse kandmise aja alguse - pealegi veel süüdimõistetu olukorra halvendamise suunas. Määruse tegemisel on rikutud KrMK § 336 lg 5 sätteid, kuna kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et istungi toimumise ajast oleks teatatud süüdimõistetule ja tema kaitsjale. Määruse kohaselt on kohtuistung toimunud eelnimetatud isikute osavõtuta. Kirjeldatud seaduserikkumised kogumis on kaasa toonud V.K. kaitseõiguse