3-1-1-97-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. septembril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L.J. süüdistuses KrK § 162 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa kohtualuse L.J. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja riigiprokurör Marge Püss. L.J. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 162 järgi selles, et ta, olles AS O meister, s.o ametiisik, kes vastutab muuhulgas ka tuleohutuse eest, andis 8. veebruaril 1996. a lukksepp-santehnik A.B-le ja puusepp V.H-le korralduse sulatada leeklambiga lahti külmunud keskküttetorud O asulas M tn xx paikneva elumaja pööningul. Selle tegevusega rikuti tuleohutuse üldeeskirjade TE-1 punkti 55 alapunkti 20. Lisaks sellele jättis L.J. vahetud töö teostajad instrueerimata tuleohutuse nõuetest ja ei kindlustanud tööde lõppemisel ettenähtud kontrolli. Sellega rikkus L.J. õigusakti "Tuleohutuse eeskirju keevitus- ja teiste lahtise tulega tööde läbiviimisel rahvamajandusobjektidel" punkte 1. 16 ja 1.17. L.J. poolt ametikohustuste täitmata jätmine põhjustas tulekahju, millega tekitati suur varaline kahju. Kohtla-Järve Linnakohtu 26. märtsi 1998. a otsusega mõisteti L.J. süüdistuses KrK § 162 järgi õigeks. Linnakohus leidis, et kohtualuse käitumises puudub kuriteokoosseis, sest nimetatud kahju ei põhjustanud L.J. mitte kuritegeliku hooletusega, vaid riisiko tingimustes. Kohtuotsuses märgitakse, et leeklambi kasutamisega oli võimalik saavutada kasulik eesmärk - kekküttetorude lahtisulatamine ning seega korteritesse sooja andmine ja torude lõhkemise ärahoidmine ning et leeklambi kasutamine oli L.J-l ainuke võimalus eesmärgi saavutamiseks. Sedastades, et kahjuliku tagajärje saabumine oli võimalik, mitte aga paratamatu, leidis kohus, et kriminaalasjas tuvastatud asjaolude kogum välistab nimetatud riisiko õigusvastasuse. Apellatsioonprotestis taotles Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Sergei Travnikov Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse tühistamist ning L.J. süüditunnistamist ja karistamist KrK § 162 järgi. Prokurör leidis, et L.J-le süüksarvatud ametialaste kohustuste täitmata jätmine on kohtus tõendamist leidnud ja kohtualuse käitumine on põhjuslikus seoses tekkinud tulekahjuga ning sellele järgnenud tagajärjega. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1998. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
esimese astme kohtu otsuses. Kassaator osutab asjaolule, et tegelikult on ringkonnakohus oma otsuse rajanud tema enda poolt esitatud uutele oletuslikku laadi asjaoludele (võimalusele saada voolikuid ja nende abil maja keldrist kuuma vett sulatamaks külmunud torusid leeklambi asemel kuuma veega). Prokuröri seletuses taotleti ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.