3-1-1-91-98
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. septembril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K.Õ. süüdimõistmises KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja M.L. õigeksmõistmises KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss, M.L. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja kannatanu E.P..
27.mail 1997. a andis Tartu Maakohtu kohtunik K.Õ. kohtu alla süüdistatuna KrK § 100 järgi ja M.L. kohtu alla süüdistatuna KrK § 113 järgi. Kohtualuseid süüdistati selles, et nemad 9. märtsil 1997. a T maakonnas H vallas H külas majas nr X korteris Y peksid I.P.. K.Õ. süüdistati I.P-le tapmise eesmärgil tahtlikult üliraskete kehavigastuste tekitamises; M.L. süüdistati I.P. ühel korral lahtise käega näkku löömises. Kannatanu suri peksmise tagajärjel sündmuskohal.
30.jaanuaril 1998. a esitas prokurör kohtule taotluse K.Õ. ja M.L. süüdistuste muutmiseks. Mõlemale kohtualusele esitati uus süüdistus KrK § 107 lg 2 p 1 järgi I.P-le üliraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm. Tartu Maakohtu 27. märtsi 1998. a otsusega mõisteti M.L. õigeks süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. K.Õ. tunnistati süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 5 aastat ja 6 kuud kinnises vanglas. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu abiprokurör Margus Gross ja K.Õ. kaitsja vandeadvokaat Kalev Lill. Apellatsioonprotestis taotleti maakohtu otsuse osalist muutmist - M.L. süüditunnistamist KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja mõlema kohtualuse karistamist kuue aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Apellatsioonkaebuses taotleti K.Õ. tegevuse ümberkvalifitseerimist ettevaatamatu kuriteona KrK § 111 järgi ja sanktsioonis ettenähtud karistuse mõistmist. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 1998. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu 27. märtsi 1998. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega M.L. õigeksmõistmise ja K.Õ. süüdimõistmise ja karistamise kohta. Kohtukolleegium leidis, et M.L. poolt I.P. löömine ei toonud endaga kaasa üliraskeid kehavigastusi. Kannatanu surma põhjustasid K.Õ. löögid. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Vaidlustamata ringkonnakohtu otsust M.L. õigeksmõistmises süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi, leidis prokurör, et nimetatud otsusega jäeti põhjendamatult lahendamata apellatsioonprotestis püstitatud küsimus M.L. vastutusest KrK § 113 järgi. Ringkonnakohus on kassaatori arvates eiranud AKKS § 29 lg 4 nõudeid.Kuna kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine on toimunud juba I astme kohtus, siis taotleb prokurör M.L. suhtes eelnevate kohtulahendite tühistamist ja kriminaalasja uueks arutamisele saatmist Tartu Maakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas protesti ning kaitsja seletuse, mille kohaselt protest ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsused M.L. õigeksmõistmises kuuluvad tühistamisele. KrMK § 263 lg-s 1 sätestatakse kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste mitteammendav loetelu. Eriline tähtsus on kriminaalasja lahendamisel alljärgnevatel küsimustel: