3-1-1-55-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. aprillil 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Vjat"eslav Jegorovi süüdistuses KrK § 207 lg 1 ja § 1243 lg 1 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Narva Linnakohtu 23. septembri 1997. a otsusega tunnistati V. Jegorov süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 50 päevamäära, s. o 750 krooni ulatuses ning KrK § 1243 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 100 päevamäära, s. o 1500 krooni ulatuses. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks rahatrahv 50 päevamäära, s. o 2250 krooni ulatuses. KrK § 41 kohaselt liideti mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 10. mai 1994. a otsuse järgi kandmata karistus ja V. Jegorovi lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat vabadusekaotust tingimisi kaheaastase katseajaga ning rahatrahv 2250 krooni, mis kuulunuks täitmisele iseseisvalt. KrK § 207 lg 1 järgi mõisteti V. Jegorov süüdi järgmistes kriminaalõigusrikkumistes:
Kannatanu E. Jelizarov hindas oma apellatsioonkaebuses enda suhtes toime pandud kuriteo vastavaks KrK § 1243 lg 2 tunnustele ning V. Jegorovile mõistetud karistuse põhjendamatult liberaalseks. Ta palus kohtuotsusega tunnistada tema õigust kahju sissenõudmiseks tsiviilkohtupidamise korras. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. jaanuari 1998. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
seletuse, kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist, l e i d i s: V. Jegorovi kriminaalõiguslikul kohtlemisel on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium lähtunud tuvastatud tehioludest ja karistuse mõistmise üldalustest. Kassaatorite poolt oluliseks peetud tulirelvade ja lõhkematerjali väljaandmine V. Jegorovi poolt ei toimunud vabatahtliku äraandmisena KrK § 207 lg 4 mõttes, vaid relva kasutamisega seotud kuriteo uurimisel, mille käigus oli tuvastatud nii see, et V. Jegorov oli kuriteo täideviija, kui ka see, et loata püstol oli just tema kasutuses. Kriminaalasja materjalide järgi avaldas ta keelatud esemete olemasolu ja asukoha menetlustoimingute käigus. Selline toimimine ei ole, olenemata selle vormistamise viisist, käsitletav niisuguse vabatahtliku tulirelva ja lõhkematerjali väljaandmisena, mis tooks KrK § 207 lg 4 kohaselt kaasa kriminaalvastutusest vabastamise. Süüdlase kahetsevat hoiakut tulirelvade ja lõhkematerjali väljaandmisel, samuti keelatud esemete vähest hulka ning kvaliteeti on arvestatud talle seaduses ettenähtud vabadusekaotuse alammäära mõistmise kaudu. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kohaselt on vastutust kergendava asjaoluna arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust ja vastutust raskendavana kuritegude toimepanemist eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. V. Jegorovi kaitsja kassatsioonkaebuses on ekslikult osundatud niisugustele vastutust raskendavatele asjaoludele, mida apellatsioonikohus sellistena ei käsitlenud. KrK § 47 lg 1 sisu avamiseks rõhutati õigesti, et uue tahtliku kuriteo toimepanek on olulisim katseaja tingimuste rikkumine. Küll aga jagab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassaatori seisukohta, et E. Jelizarovi vabaduse ebaseaduslikus võtmises seisnev V. Jegorovi käitumine on kahe kohtuastme otsustes kokkulangevalt kvalifitseeritud KrK § 1243 lg 1 järgi - seegaei ole kohtud kindlaks teinud selle seotust vägivallaga, mida menetlusdokumentide järgi rakendas E. Jelizarovi suhtes tuvastamata isik. Niisuguse õigusliku hinnangu karmistamist ei ole kassatsioonikorras taotletud ja selle hinnanguga on vastuolus apellatsioonikohtu seisukoht, et kannatanu E. Jelizarovi silma ravimisega seotud kulutused kuuluvad V. Jegorovilt väljamõistmisele. Seetõttu tuleb kohtuotsus E. Jelizarovi kasuks kahjutasu väljamõistmise osas tühistada, kuna õiguslik alus KrMK § 270 rakendamiseks puudub. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.