3-1-1-43-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 24. märtsil 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Enn Vahuri süüdistuses KrK § 100, § 139 lg 2 p-de 1 ja 2, § 1411 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti E. Vahur Järva Maakohtu 5. novembri 1997. a otsusega süüdi KrK § 207 lg 1, § 1411 lg 1, § 143 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 101 p-de 1, 3 ja 7 järgi, kusjuures KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti talle 12 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega mõisteti veel süüdi Vladimir Jermonin, kuid tema kohtuotsust kassatsiooni korras vaidlustanud ei ole. KrK § 207 lg 1 järgi mõisteti E. Vahur süüdi selles, et ta 1994. a omandas ilma vastava loata tundmatult isikult Maardu linnas 19 laskekõlbulikku jahipüssi padrunit kaliibriga 12 ja hoidis neid oma elukohas Maardus Keemikute tee 4-25 kuni võetuseni 26. oktoobril 1995. a. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõisteti E. Vahur süüdi Järva maakonnas Lehtse vallas AS Telektro saun-suvilast ja Tiiu Krubergile kuuluvast suvilast võõra vara salajases varguses kokku 32 900 krooni väärtuses. KrK § 1411 lg 1 järgi mõisteti E. Vahur süüdi selles, et olles saanud 1995. a aprillis Aleksander Mihnolt rendile viimasele kuulunud veoauto GAZ 66-05, omastas talle usaldatud vara, müüs selle ja saadud raha omastas. Olles toime pannud KrK § 1411 lg-s 1 ettenähtud kuriteo, müüs E. Vahur A. Mihnole kuuluva veoauto pettuse teel Jaak Jalastile - ta esines AS Metsasaak volitatud isikuna ja vormistas fiktiivse veoauto ostu-müügi lepingu aktsiaseltsi nimel, millega pani toime kuriteo KrK § 143 lg 2 p 2 järgi. KrK § 101 p-de 1, 3 ja 7 järgi mõisteti E. Vahur süüdi selles, et ta 1. augustil 1995. a omakasu ajendil ja eesmärgiga varjata veoauto GAZ 66-05 omastamist ja müümist, tappis eriti julmal viisil Järva maakonnas Jäneda külas Maleva kruusakarjääris A. Mihno, pekstes viimast kangitaolise esemega korduvalt pähe ja rindkere piirkonda. Järva Maakohtu 5. novembri 1997. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas E. Vahur enda süüdimõistmise KrK § 1411 lg 1, § 143 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 101 p-de 1, 3 ja 7 järgi. Ta väitis, et ei ole neid kuritegusid toime pannud, vaid üksnes abistas A. Mihnod auto müümisel. Kategooriliselt eitas ta A. Mihno peksmist ja leidis, et süütõendid on uurija poolt fabritseeritud. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. jaanuari 1998. a otsusega tühistati Järva Maakohtu
Kuna E. Vahuri eeltoodud käitumises puudub KrK §-s 186 ettenähtud kuriteo koosseis, tuleb ta selles süüdistuses õigeks mõista. Samas Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses toodud väitega, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi järeldused E. Vahuri süüdimõistmisel KrK § 100 järgi ei vasta faktilistele asjaoludele ja kohtuotsus on motiveerimata AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. Ringkonnakohus on üksikasjalikult analüüsinud kõiki kriminaalasjas leiduvaid tõendeid ja kooskõlas kriminaalmenetluse nõuetega näidanud kohtuotsuses ära motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseteks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Sealjuures ringkonnakohus märkis, et juba Järva Maakohus põhjendatult ja motiveeritult mõistis E. Vahuri süüdi A. Mihno tapmises, kuid ekslikult kvalifitseeris selle kuriteo KrK § 101 järgi tapmisena raskendavail asjaoludel. Karistuse mõistmisel E. Vahurile on kohtud lähtunud KrK §-s 36 sätestatust ning arvestanud kuriteo raskust ja laadi ning süüdlase isikut ja vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.