3-1-1-28-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. veebruaril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Gennadi Sulimov"i süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 2 ja § 2074 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu 19. septembri 1997. a otsusega mõisteti G. Sulimov süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 järgi ja KrK § 2074 järgi ning mõlema kuriteo eest karistati teda kaheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel need karistused osaliselt liideti ning lõplikuks karistuseks mõisteti kaks aastat ja neli kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. G. Sulimov mõisteti süüdi selles, et ta ebaseaduslikult omandas ja hoidis oma elukohas Kohtla-Järve linnas Estonia pst 20-15 5 elektridetonaatorit, 300 g ammoniiti ja omatehtud lõhkeseadeldist, mis
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles kassatsioonprotesti rahuldamist, leidis: Kohtla-Järve Linnakohtu 19. septembri 1997. a kohtuotsusega on tuvastatud, et G. Sulimov leidis lõhkeseadeldise ja lõhkematerjalid 1996. a maikuus, ära võeti need temalt sama aasta 28. augustil toimunud läbiotsimisel, s. o vähemalt kolm kuud hiljem. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on aga seda faktilist asjaolu ebaõigesti hinnates jätnud kohaldamata kohaldamisele kuuluva seaduse. Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab siinjuures asjaolule, et Kriminaalkoodeks teeb vahet omastamise ja omandamise vahel. Omastamise all mõeldakse isiku valduses olnud võõra vallasasja kuritegelikku enda kasuks pööramist. Omandamise mõiste on laiem ning hõlmab lisaks eelnevale ka tegevust, mis on suunatud omanikuks saamisele, olenemata sellest, kas asja omandamine on seaduse järgi lubatud või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga selles, et omandamine võib toimuda üksnes ostmise, vahetamise või pantimise teel. Ka ringkonnakohtu kohtuotsuses on märgitud, et omandamine võib toimuda ka muul viisil. Leiu omandamise tuvastamiseks on vaja selgitada, kas leidja käitumises ilmnevad teod, mis näitavad tema omastamistahet (leitud asjaga tehingute teostamine, selle ümbertegemine). Kui leitud on esemed, mis on tsiviilkäibest kõrvaldatud või mille omamiseks on vaja eriluba, mis leidjal puudub, võib ka sellise eseme pikaajaline enesele pidamine (peitmine), ilma et täidetaks AÕS § 98 lg-s 1 ettenähtud teatamiskohustust, näidata omandamistahet. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu 15. detsembri 1997. a kohtuotsus Gennadi Sulimovi õigeksmõistmise kohta lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise omamises ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub 17. veebruaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.