3-1-1-16-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. jaanuaril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja Aivar Ustavi süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1; § 162; § 1484 lg 1 ja § 1481 lg 7 järgi. Kriminaalasjas on veel süüdi mõistetud KrK § 207 lg 1 järgi Andrus Rootsmäe ja Ülo Parm, kes ei ole kassatsioonkaebust esitanud. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Linnakohtu 15. septembri 1997. a otsusega mõisteti A. Ustav süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 järgi selles, et tema töötades ü/e Virpo - Tartu direktorina ja AS Morgenstern juhatuse esimehena, kuritarvitades oma ametiseisundit ajavahemikul 7. oktoobrist 1992. a kuni maikuuni 1994. a, korduvalt omandas, hoidis, müüs ja andis edasi ebaseaduslikult tulirelvi ja laskemoona. KrK § 162 järgi tunnistati A. Ustav süüdi selles, et olles AS Morgenstern juhatuse esimees, jättis ta nõuetekohaselt täitmata AS-le Morgenstern väljastatud relvaraamatu ega organiseerinud selle nõuetekohast täitmist, millega põhjustas raske tagajärje riigi huvidele. KrK § 1484 lg 1 järgi tunnistati A. Ustav süüdi selles, et AS Morgenstern juhatuse esimehena rikkus ta aktsiaseltsi majandusalase, sealhulgas kaubandus- ja finantsalase tegevuse ja vara kohta peetavat raamatupidamisarvestust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõudeid, mille tagajärjel polnud võimalik õigesti kindlaks teha majandusüksuse tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksevõimet ja vara suurust. KrK § 207 lg 3 p 1 järgi karistas Tartu Linnakohus A. Ustavit vabadusekaotusega kaheks aastaks, KrK § 162 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks ja KrK § 1484 lg 1 järgi vabadusekaotusega kaheksaks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel liitis linnakohus mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõistis A. Ustavile vabadusekaotuse kaheks aastaks ja neljaks kuuks. Lisakaristusena võeti A. Ustavilt ära õigus kolme aasta jooksul töötada juhtivatel ametikohtadel, mis on seotud isikliku vastutusega raamatupidamise korrasoleku eest või tulirelvadega. Süüdistuses KrK § 1481 lg 7 järgi mõistis Tartu Linnakohus A. Ustavi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tartu Linnakohtu 15. septembri 1997. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu abiprokurör Kaire Hänilane. Protestis leiti, et linnakohus on alusetult jätnud A. Ustavi süüdistusest KrK § 207 lg 3 p 1 järgi välja jahipüssi IZ-49 ebaseadusliku hoidmise fakti A. Ustavi elukohas Tartus Uus 60-53. Samuti leidis protesti esitaja, et linnakohtu otsus on ebaõige A. Ustavi õigeksmõistmises KrK § 1481 lg 7 järgi. Ühtlasi taotles apellant A. Ustavilt 759 838 krooni väljamõistmist maksuameti poolt
esitatud tsiviilhagi katteks. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 1997. a otsusega tühistati osaliselt Tartu Linnakohtu 15. septembri 1997. a otsus. A. Ustav tunnistati süüdi KrK § 1481 lg 7 järgi ning teda karistati kolmeaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti A. Ustavile lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Ühtlasi mõisteti temalt välja 274 077 krooni riigituludesse tasumata käibemaksu katteks. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust A. Ustavi õigeksmõistmisel KrK § 1481 lg 7 järgi. Erinevalt linnakohtust asus ringkonnakohus seisukohale, et isiku käitumise kvalifitseerimine KrK § 1481 lg 7 järgi ei eelda, et teda oleks eelnevalt halduskorras karistatud. Kriminaalkolleegiumi otsuses nenditakse, et A. Ustavi süü kuriteo toimepanemises KrK § 1481 lg 7 järgi on tõendatud tema enda süü omaksvõtuga, et ta aktsiaseltsi juhatuse esimehena jättis esitamata maksuarvutuste ja maksude eelarvesse kandmisega seotud dokumendid ja vastavate dokumentide esitamata jätmine kinnitabki tema tahtlust varjata maksuobjekti. Samuti tühistas kriminaalkolleegium linnakohtu otsuse osas, millega A. Ustavi süüdistusest KrK § 207 lg 3 p 1 järgi jäeti välja jahipüssi IZ-49 ebaseadusliku hoidmise fakt. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust, järeldades, et jahipüssi IZ-49 ilma loata hoidmine 7. juunil 1994. a ei olnud kuritegu, vaid aegunud haldusõigusrikkumine. Ringkonnakohus märgib oma otsuses, et alates
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus A. Ustavi süüdimõistmises ja karistamises KrK § 1481 lg 7 järgi on seaduslik ja põhjendatud. Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse § 10 lg 2 kohaselt peab maksukohuslane maksma käibemaksu ja esitama käibedeklaratsiooni maksuameti kohalikule talitusele maksustamisperioodi järgneva kuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.