lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-15-98

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 20.01.1998

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-15-98
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
20.01.1998
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
535
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-1-1-15-98

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. jaanuaril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja V. T. süüdistuses KrK § 107 lg 1 ja § 184 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. V. T. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 107 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 järgi. Narva Linnakohtu 27. mai 1997. a otsusega tunnistati V. T. süüdi KrK § 107 lg 1 järgi ja karistati vabadusekaotusega neljaks aastaks ning § 184 lg 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest karistuseks viis aastat vabadusekaotust ja KrK § 40 lg 3 alusel lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 45 alusel arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistusaeg ja määrati karistuse kandmise aja alguseks 30. juuni 1995. a. KrK § 107 lg 1 järgi tunnistati V. T. süüdi selles, et ta 24. veebruaril 1995. a tekitas isiklike vaenusuhete pinnalt peksmisega tahtlikult ülirasked kehavigastused I. P.-le. KrK § 184 lg 2 järgi tunnistatiV. T. süüdi selles, et ta 24. veebruaril 1995. a tekitas kerged kehavigastused S. N.-le - isikule, kes püüdis tõkestada I. P. peksmist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 1997. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu 27. mai 1997. a otsus muutmata ja V. T. ning tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Belovi apellatsioonkaebused rahuldamata. Kassatsioonkaebuses vaidlustab V. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belov, viitega AKKS §-dele 37 ja 39, ringkonnakohtu otsuse nii kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise kui ka kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise motiivil ja taotleb käsitletud kohtuotsuste tühistamist ning oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist, leidis: Kassatsioonkaebusest ei selgu üheselt, milles seisnevad kassaatori arvates õiguserikkumised käsitletava kriminaalasja menetlemisel ja milline peaks olema ringkonnakohtu otsuse tühistamise konkreetne alus AKKS § 39 järgi. Kassaator rõhutab põhjendatult, et vastavalt KrMK §-le 19 peab kriminaalasja uurimine toimuma igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning märgib õigesti, et Narva Linnakohtu 6. detsembri 1996. a määrusega saadeti kriminaalasi täiendavaks kohtueelseks uurimiseks. Samas ei nähtu kassatsioonkaebusest, milles seisneb antud juhul õiguserikkumine. Võib oletada, et kassaator ei nõustu sellega, et eriprotesti alusel tühistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. veebruari 1997. a määrusega Narva Linnakohtu

6.detsembri 1996. a määrus ja kriminaalasi tagastati Narva Linnakohtule kohtulikuks arutamiseks. Ringkonnakohtuselline otsustus ei ole käsitatav õiguserikkumisena AKKS § 39 mõttes. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse mitmete tõendite usaldusväärsust ja leitakse, et rida olulisi tõendamiseseme asjaolusid on tuvastamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et kooskõlas AKKS § 65 lg-ga 4 puudub Riigikohtul endal õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ning leiab, et kohtud on piisavalt põhjendanud oma järeldusi. Kassatsioonikohtu menetlusesemeks ei saa olla ka kassaatori väide, mille kohaselt kohus on jätnud väidetavasti aluseta rahuldamata kaitsja taotluse justnimelt kompleksse kirjaekspertiisi määramiseks, kui

kassaator seejuures ei näita milles seisnes seejuures kohtupoolne õiguserikkumine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1.Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 1997. a otsus V. T. süüdimõistmises KrK § 107 lg 1 ja § 184 lg 2 järgi.
2.Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 20. jaanuaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.