3-1-3-32-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. detsembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja Heikki Kärmi süüdistuses KrK § 207 lg 1 ja 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu H. Kärm, tema kaitsja vandeadvokaat Nigul Saar ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tallinna Linnakohtu 2. mai 1997. a otsusega tunnistati H. Kärm süüdi KrK § 207 lg 1 ja 2 järgi selles, et ta pärast Eesti Kodukaitse likvideerimist - alates 11. aprillist 1996. a ilma relvaluba omamata hoidis oma kodus püstolit TT ja 25. detsembril 1996. a kella 18.50 - 19.15 vahel, joobnud olekus, kandis seda relva selja taga püksivärvli vahel Tallinnas Vabaduse väljak 6 asuvas Wiiralti kohvikus. H. Kärmi karistati rahatrahviga 100 päevamäära - s. o 2200 krooni ulatuses. Tallinna prokuröri asetäitja Märt Tominga apellatsioonprotesti alusel tühistati Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. augusti 1997. a otsusega see kohtulahend mõistetud karistuse osas ja H. Kärmile mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel varemmõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja seitse kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. augusti 1997. a otsuse peale esitas H. Kärmi kaitsja vandeadvokaat Nigul Saar nii kassatsioonkaebuse kui ka avalduse kohtuvigade parandamiseks. Seejuures on kassatsioonkaebuse koostamise päevaks märgitud 16. september 1997. a ja kohtuvigade parandamise avalduse koostamise päevaks 17. september 1997. a. Kassatsioonkaebus ja kohtuvigade parandamise avaldus on omavahel lahutamatult seotud sel teel, et kassatsioonkaebuse lisana on nimetatud kohtuvigade parandamise avaldust ja avalduse lisana kassatsioonkaebust. Nii kassatsioonkaebuses kui ka kohtuvigade parandamise avalduses taotletakse mõlema kohtukaebuse samaaegset läbivaatamist. Samaaegselt ja kokkuliidetult kahe kohtukaebuse esitamist on vandeadvokaat N. Saar põhjendanud järgmiselt. Kõigepealt on ta kassatsioonkaebuses väitnud, et kuna ringkonnakohtu otsusega on tema kaitsealuse olukorda halvendatud, siis esitab ta kassatsioonkaebuse AKKS § 40 alusel piiramatu kassatsiooni õigust kasutades üksnes ringkonnakohtu poolt karistuste liitmist puutuvalt. Kuna aga kassaator soovib samaaegselt vaidlustada ka oma kaitsealuse süüditunnistamise KrK § 207 lg 1 ja 2 järgi, siis peabki ta vajalikuks esitada samaaegselt ka avalduse kohtuvigade parandamiseks. Riigikohtu loakogu, pidades võimatuks erinevate kohtukaebuste samaaegset menetlemist, andis kõigepealt menetlusloa kassatsioonkaebusele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 1997. a otsusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. augusti 1997. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
Riigikohus leidis, et ringkonnakohus ei ole asja arutamisel rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud valesti kriminaalseadust ning on põhjendatult ja õigesti parandanud esimese astme kohtu vea karistuse liigi osas. Pärast käsitletava kriminaalasja läbivaatamist kassatsiooni korras otsustas Riigikohtu loakogu anda menetlusloa ka kohtuvigade parandamise avaldusele. Kuna kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelise koosseisu poolt
alternatiivina. AKKS-s § 779 sätestatu kohaselt ei toimu Riigikohtus kriminaalasjade läbivaatamine kohtuvea parandamiseks mitte mingis erilises, kassatsioonimenetlusest erinevas korras, vaid AKKS §-des 49-66 ettenähtud üldises kassatsioonikorras. Vastavalt AKKS §-s 63 sätestatule aga vaadatakse üldises kassatsioonikorras läbi vaid Riigikohtu suhtes madalama astme kohtu lahendeid. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 63 p-le 1 ja § 65 lg-le 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. augusti 1997. a ja Tallinna Linnakohtu 2. mai 1997. a otsused Heikki Kärmi süüdistusasjas jätta muutmata. Vandeadvokaat Nigul Saare avaldus kohtuvigade parandamiseks jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 16. detsembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.