3-1-1-92-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. septembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Ruslan Zavilohhini ja Andrei Volhovitski süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja § 101 p-de 1, 4, 7 järgi; A. P. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. P. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kannatanu E. K. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti R. Zavilohhin, A. Volhovitski, A. P. ja E. P. kohtu alla süüdistatuna KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi selles, et nad eelneval kokkuleppel, alkoholijoobes ja röövimise eesmärgil
Esitatud apellatsioonprotestis taotleti Harju Maakohtu otsuse tühistamist, R. Zavilohhini, E. P. ja A. Volhovitski süüdi mõistmist KrK § 101 p-de 1, 4 ja 7 järgi ja A. P. mõistetud karistuse karmistamist. Vandeadvokaat L. Olovjanišnikovi apellatsioonkaebuses taotleti A. P. suhtes tehtud otsuse tühistamist, tema süüdimõistmist KrK § 17 lg 6 ja § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi ja karistamist rahatrahviga. Vandeadvokaadi vanemabi A. Repnau taotles oma apellatsioonkaebuses A. Volhovitskile mõistetud karistuse kergendamist KrK § 39 kohaldamisega. Kohtualuse R. Zavilohhini apellatsioonkaebuses taotleti tema süüdistusest KrK § 107 lg 2 p 5 väljajätmist ja karistuse kergendamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. mai 1997. a otsusega tühistati Harju Maakohtu
elutähtsate organite piirkonda viitab kannatanu surma põhjustamise tahtlusele. Sellisel juhul süüdlane möönab surma saabumise võimalust ühena võimalikest tagajärgedest, kuid suhtub sellesse ükskõikselt, st tegutseb kaudse tahtlusega. Tallinna Ringkonnakohus, mõistes R. Zavilohhini ja A. Volhovitski süüdi raskemas kuriteos kui Harju Maakohus, jättis maakohtu poolt mõistetud karistused muutmata ja seetõttu puudub alus süüdimõistetute karistustekergendamiseks. Sealjuures maakohus on karistuse mõistmisel järginud KrK § 36 sätteid ja võtnud arvesse kohtualuste poolt toimepandud kuriteo raskust, laadi ning nende isikuid. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ka A. P. tegevuse juriidilisel kvalifitseerimisel. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et bensiinijaam-kaupluse juurde sõitsid kõik kohtualused eesmärgiga omastada kaupluses olevat vara, kusjuures selleks tuli kõrvaldada valvuri vastupanu. Viimase täideviimiseks võeti kaasa metalltorud ja haamer. Edasi tegutseti vaikival kokkuleppel ja see ei pea olema alati eelnev kokkulepe nagu väidab kaitsja. Kõigil kuriteost osavõtjail oli seega ühtne kavatsus ja eesmärk ning asjaolu, et A. P. ei sisenenud koos teistega kauplusesse, tulenes rollide jaotusest osavõtjate vahel kuriteo täideviimisel. Kõigi kohtualuste tegevus oli suunatud vara saamisele ja vägivald valvuri suhtes oli vahendiks vara hõivamisel ning see vägivald lõi reaalse ohu kannatanu elule ja tervisele, st tegemist oli röövimisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu otsuses sisalduvad järeldused vastavad faktilistele asjaoludele ja ei esine kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist, mistõttu puuduvad kriminaalasjas kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.