3-1-1-94-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. septembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V.R. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 4 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa süüdimõistetu V.R. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtuistungil osales tõlk Lüüli Lomp. V.R-le esitati eeluurimisel süüdistus ja ta anti Tallinna Linnakohtu määrusega kohtu alla süüdistatuna KrK § 141 lg 2 p 4 järgi. Tallinna Linnakohtu 16. aprilli 1997. a otsusega tunnistati V.R. KrK § 139 lg 2 p 3 järgi süüdi ja teda karistati 2-aastase vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest 3-aastase katseajaga. Kohtuotsuse järgi tunnistati V.R. süüdi selles, et ta tungis sõiduki ukseluku avamise teel 28. jaanuaril 1997. a kella 14.30 paiku Tallinnas T t xx maja juures seisnud AS TOYOTA ELKE AUTO mikrobussi TOYOTA HIACE registrimärgiga X ja varastas bussist magnetofone, kõlareid ja muid esemeid väärtusega 17 986 krooni 43 senti. Varastatud esemed tõstis V.R. samas sõiduautosse OPEL SENATOR registrimärgiga Y, mida ta kasutas volituse alusel. Sellal kui V.R. istus sõiduautosse ja käivitas mootori, püüdis vargust märganud mikrobussi juht U.M., toetudes kätega vastu auto mootorikatet, takistada ärasõitu. Kuna sõiduauto hakkas liikuma, pidi U.M. otsasõidu vältimiseks kõrvale hüppama. V.R. põgenes varastatud esemetega sõiduautol sündmuskohalt. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas Tallinna prokuröri asetäitja Märt Toming appellatsioonprotesti, milles taotles V.R-le KrK § 139 lg 2 p 3 järgi süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimist KrK § 141 lg 2 p 4 järgi ja talle mõistetud karistuse raskendamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. mai 1997. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu seletuse ja prokuröri arvamuse, t u v a s t a s: Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumiga, et KrK § 139 järgi kvalifitseeritav kuritegu on lõpule viidud momendist, mil süüdlasel tekkis võimalus hõivatud vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega saab vargust lugeda lõpuleviiduks alles pärast teokohalt lahkumist, kui süüdlasel tekib faktiline võimalus varastatut oma tahte kohaselt kasutada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 1996. a otsust nr 3-1-1-19-96 J.J. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 2 järgi. RT III 1996, 15, 206 ja 17. septembri 1996. a otsust nr 3-1-1-95-96 R.K. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 1 järgi. -RT III 1996, 26, 344). Kuni sellise võimaluse saabumiseni ei ole salajane vargus lõpule viidud ning süüdlase tahtlus võib üle kasvada tahteks toime panna teine tegu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.