3-1-3-24-97
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. augustil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja S.S. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. S.S. oli Jõgeva Maakohtu 16. jaanuari 1995. a otsusega tunnistatud süüdi KrK § 204 lg 1 järgi ja karistatud üheaastase vabadusekaotusega. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel osaliselt Jõgeva Maakohtu
15.märtsi 1994. a otsusega mõistetud kahe aasta ja kuue kuuline vabadusekaotuslik karistus; mõisteti lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust; vabastati KrK § 47 lg 1 alusel kolmeaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest ja KrK § 47 lg 3 alusel kohustati käima tööl, registreerima end iga kuu politseis ning teatama politseile enda elu- ja töökoha muudatustest. Seoses sellega, et S.S. ei täitnud talle kohtuotsusega pandud kohustusi, esitas Jõgeva kriminaalpolitsei komissar J.B. 13. septembril 1996. a Jõgeva Maakohtule taotluse S.S. suunamiseks reaalset vabadusekaotuslikku karistust kandma. Jõgeva Maakohtu 4. aprilli 1997. a määrusega jäetitaotlus rahuldamata põhjendustega, et S.S. ülalpidamisel on elukaaslane ja alaealine laps; suure vanematetalu korrashoidmine eeldab iga päev S.S. töölolekut; S.S. isa on II grupi invaliid; ei ole tuvastatud S.S. pahatahtlust talle kohtuotsusega pandud kohustuste täitmata jätmisel. Jõgeva abiprokuröri Margit Luga eriprotestis taotleti Jõgeva Maakohtu 4. aprilli 1997. a määruse tühistamist ja politseiasutuse 13. septembri 1996. a taotluse rahuldamist. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 1997. a määrusega tühistati Jõgeva Maakohtu
4.aprilli 1997. a määrus ning S.S. suunati talle Jõgeva Maakohtu 16. jaanuari 1995. a otsusega mõistetud karistust kandma. Kohtuotsuses on märgitud, et karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada S.S. kinnipidamisest. Avalduses kohtuvea parandamiseks taotleb S.S. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 1997. a määruse tühistamist. Avaldaja märgib, et tema poolt kohustuste täitmata jätmine ei ole olnud pahatahtlik. Töötamist ja sellega seotud sagedast viibimist vanematetalus ei pea ta aga elukohamuutuseks, millest oleks tulnud politseid teavitada. Samuti märgib avaldaja, et kuna ta puutus sageli kokku kohaliku kordnikuga, siis arvas kergemeelselt, et tal puudub vajadus enese igakuiseks registreerimiseks politseis. Avaldaja leiab veel, et kohus oleks pidanud arvestama sellega, et tema isa on II grupi invaliid, ema on töölt lahkunud ja et tal on käesoleva ajani elukoht Xxxxxxx, kus elavad tema töötu elukaaslane ning tütar. Ja lõpuks rõhutab S.S., et talle karistuse mõistmisel ei ole arvestatud Jõgeva Maakohtu 15. märtsi 1994. a otsuse tegemise eelselt vahi all viibitud 10-kuulist tähtaega. Riigikohtu istungil esitatud seletuses väitis kaitsja, et tingimuslikult karistuse kandmisest vabastatud isiku saatmine reaalset vabadusekaotust kandma pärast seda, kui kolmeaastasest katseajast on kantud ligikaudu kaks ja pool aastat, ei ole õiglane ega ka mitte põhjendatud. Kaitsja rõhutas, et tema kaitsealune ei ole katseajal toime pannud ei kuritegusid ega ka mitte haldusõigusrikkumisi, on täitnud tööleminekukohustuse ega ole sisuliselt rikkunud elu- või töökohamuutusest teatamise kohustust. Kaitsja möönis, et tema kaitsealune on rikkunud enese igakuiselt politseis registreerimise kohustust, kuid leidis, et see oli tingitud arusaamatusest, mitte aga pahatahtlikkusest. Prokurör leidis oma seletuses, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 1997. a määrus tuleb jätta muutmata. Samas pidas prokurör vajalikuks selgitada S.S.le tema õigust taotleda, et kohtuotsuse