3-1-1-63-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. mail 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Ü. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tartu Maakohtu 28. veebruari 1997. a otsusega mõisteti Ü. K. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 6-aastase vabadusekaotusega ja KrK § 47 alusel vabastati 3-aastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest kohustustega mitte vahetada elukohta politseiasutusele teatamata ning hüvitada tsiviilhagid otsuses toodud tähtaegadel. Karistuse mõistmisel kohus raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Samas, mõistes talle karistuse tingimisi, arvestas kohus asjaolu, et Ü. K. on väidetavalt töökoht ning ta asub koheselt hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. Arvestades seda, et kohtualune on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, pidas kohus vajalikuks kohaldada tema suhtes maksimaalset karistusmäära koos maksimaalse katseajaga. Esitatud apellatsioonprotestis taotles Tartu prokurör Arvi Kungla Tartu Maakohtu otsuse tühistamist Ü. K. mõistetud karistuse osas ja kohtualuse karistamist reaalse vabadusekaotusliku karistusega 6 aastaks kinnises vanglas. Apellant leidis, et maakohus on eiranud KrK § 20 sätteid ning Ü. K. mõistetud karistus on tema isiksusele mittevastav. Veel leidis apellant, et põhjendamatult pole kohus arvestanud raskendava asjaoluna kohtualuse kustumata karistatust teiseliigiliste kuritegude eest. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. aprilli 1997. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
Kohtuotsus jõustub 27. mail 1997. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.