3-1-1-55-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. mail 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja V. I. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p 1 ja § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; E. K. süüdistus KrK § 142 lg 3 p 1 ja § 17 lg 5 - § 141 lg 2 p 2; J. K. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p 1 ja § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; A. K. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p 1 ja § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; S. O. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p 1 ja § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ja M. O. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p 1 ja § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu V. I. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, süüdimõistetute J. K. ja A. K. kaitsja vandeadvokaat Artur Umuradjants, süüdimõistetu S. O. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti V. I., E. K., J. K., A. K., S. O. ja M. O. kohtu alla süüdistatuna järgmises.
Esitatud apellatsioonprotestis taotleti Ida-Viru Maakohtu 23. septembri 1996. a otsuse tühistamist, V. I., E. K., J. K., A. K., S. O. ja M. O. süüditunnistamist neile eeluurimisel esitatud süüdistustes ja karistamist sanktsiooni piires. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1997. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu otsus ning tehti uus otsus. V. I. tunnistati süüdi KrK § 142 lg 3 p 1 järgi, mille eest teda karistati 5-aasta ja 6-kuulise vabadusekaotusega ning KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, mille eest teda karistati 6-aasta ja 6- kuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 7 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. E. K. tunnistati süüdi KrK 142 lg 3 p 1 järgi, mille eest teda karistati 5-aastase vabadusekaotusega ning KrK § 17 lg 6 ja § 141 lg 2 p 2 järgi, mille eest teda karistati 6-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. J. K., A. K., S. O. ning M. O. tunnistati süüdi KrK § 142 lg 3 p 1 järgi, mille eest neid kõiki karistati 5-aasta ja 3-kuulise vabadusekaotusega ning KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, mille eest neid kõiki karistati 6-aasta ja 3-kuulise vabadusekaotsega. KrK § 40 alusel mõisteti neile kõikidele lõplikuks karistuseks 6 aastat ja 8 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. A. K.-le liideti KrK § 41 alusel osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kriminaalkolleegium rajas oma süüdimõistva kohtuotsuse muuhulgas kannatanu S. M.-i poolt eeluurimisel antud ütlustele kuriteo tehiolude kohta. Samas leidis ringkonnakohus, et S. M.-le ei tekitatud kuriteoga suurt varalist kahju ning nimetatud kvalifitseeriv tunnus tuleb kohtualuste süüdistusest väljapressimises välja jätta. Ringkonnakohus tuli järeldusele, et on tõendatud kohtualuste poolt kannatanu elule ja tervisele ohtliku vägivalla rakendamine. Ringkonnakohus pidas õigeks kvalifikatsiooni KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, leides et kui väljapressimine on seotud otseselt kannatanu vara äravõtmisega, siis see tegevus tuleb täiendavalt kvalifitseerida sõltuvalt tekitatud vägivalla iseloomust. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1997. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused kannatanu S. M., süüdimõistetud V. I. ja tema kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, E. K. ja tema kaitsja Svetlana Paruhhina, J. K. ja A. K. ning nende kaitsja vandeadvokaat A. Umuradjants, S. O. ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski ning M. O. ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov. Kõik süüdimõistetud ja nende kaitsjad taotlevad Viru Ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise, kriminaalmenetluse seaduse rikkumise ja kohtu järelduste faktilistele asjaoludele mittevastavuse tõttu ning leiavad, et mõistetud karistused ei vasta süüdlaste isikutele. Kannatanu S. M. oma kaebuses ei vaidlusta kuritegude juriidilist kvalifikatsiooni, kuid palub kohtualustele mõistetud karistuste kergendamist. Süüdimõistetud taotlevad oma kassatsioonkaebustes Ida-Viru Maakohtu otsuse jõusse jätmist ning nende karistusest vabastamist vastavalt KrK § 47 sätetele. Vandeadvokaat A. Jaroslavski ja vandeadvokaadi vanemabi S. Belov oma kassatsioonkaebustes leiavad, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rikkus kriminaalmenetluse norme sellega, et vastuolus KrMK § 278 lg 1 sätetele kuulutati kohtuotsus ainult kahe kriminaalkolleegiumi liikme juuresolekul ja seadusevastane oli nende kaitsealuste suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamine kohtuistungil. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, t u v a s t a s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1997. a otsuses sisalduvad kohtu järeldused ei ole vastavuses kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega ja see on toonud kaasa kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ning ühtlasi on kriminaalasja läbivaatamisel rikutud ka kriminaalmenetluse norme.
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium pidas õigeks kvalifitseerida kohtualuste käitumise kahe erineva kuriteona - väljapressimise ja röövimisena. Samas nähtub kannatanu ütlustest (tl 8-9 jne) ja koostatud võlakirjast (tl 88), et kohtualused nõudsid 5000 USA dollari üleandmist ja kannatanule kuulunud sõiduauto sunniti üle andma selle nõudmise tagamiseks. Sõiduauto omandamise tahtlus kohtualustel puudus ja auto võtmete ning dokumentide üleandmise nõue tulenes kannatanult nõutava rahasumma mittesaamisest. Ülaltoodust järeldub, et kohtualuste käitumises puudus röövimise kuriteokoosseis. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kaitsjate seisukohaga, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasja kohtulikul arutamisel rikkunud kriminaalmenetluse seadust. KrMK § 278 lg 1 sätestab, et kohtuotsus kuulutatakse pärast selle allakirjutamist ja loetakse ette kogu kohtukoosseisu juuresolekul istungisaalis. Nagu nähtub kriminaaltoimikus olevast haiguslehest (tl 620), viibis kriminaalasja arutamisel osalenud Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi liige Eeva Levina
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.