3-1-1-49-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. L. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. V. L. tunnistati Lääne-Viru Maakohtu 14. jaanuari 1997. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning teda karistati kolmekuulise vabadusekaotusega noortevanglas. V. L. tunnistati süüdi selles, et ta 23. septembril 1996. a koos lapseealise S. V.-ga tungis ukseriivi avamise ja võtmega ukseluku avamise teel Lääne-Virumaal R. vallas N. külas asuvasse ja V. V.-le kuuluvasse majja, kust varastas salaja majaomanikule kuuluvat vara 1115 kr ulatuses. Nii V. L.-i kaitsja apellatsioonkaebuses kui ka apellatsioonprotestis taotleti V. L.-i tingimuslikku vabastamist karistusest. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a otsusega tühistati osaliselt Lääne-Viru Maakohtu 14. jaanuari 1997. a otsus. V. L. tunnistati süüdi KrK § 139 lg 2 p 3 järgi, talle mõisteti karistuseks kolmekuuline vabadusekaotus, KrK § 47 lg 1 alusel vabastati ta üheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest ning KrK § 47 lg 3 alusel kohustati teda jätkama õpinguid Puiatu Erikoolis. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a otsuses on rõhutatud, et kuna V. L. pani varguse toime koos kuriteo subjektiks mitteoleva lapseaealisega, siis ei saa tema tegu kvalifitseerida KrK § 139 lg 2 p 1 järgi. Kassatsioonprotestis taotleb riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
subjektidena. Tulenevalt viimatiöeldust ei saa V. L.-i koostoime kuriteo toimepanemisel lapseealise S. V.-ga olla käsitatav kuriteo toimepanemisena kurjategijate grupi poolt. Kassaatoriga tuleb nõustuda selles, et kuriteo toimepanemine koostoimes lapseealisega võib olla iseseisvaks kvalifitseerivaks asjaoluks, kuid seda vaid juhul, kui seadusandja seda vajalikuks peab. Mingil juhul ei saa aga pragmaatilised kaalutlused olla aluseks kriminaalõiguse põhimõistete sellisele sisustamisele, mis ei ole kooskõlas kriminaalseaduse mõttega. Samas peab aga Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et kuriteo toimepanemist kaastoimes isikuga, kes ei ole kuriteo subjekt, võib kohus arvestada karistuse mõistmisel kuriteo laadi iseloomustades. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Jätta kassatsioonprotest rahuldamata ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a otsus V. L. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p 3 järgi muutmata. Riigikohtu otsus jõustub 29. aprillil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.