3-1-1-48-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E. B. süüdistuses KrK § 107 lg 1; § 113; § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 ja § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. E. B. mõisteti Tallinna Linnakohtu 19. novembri 1996. a otsusega süüdi KrK § 113 järgi, mille eest teda karistati 3-kuulise arestiga, § 107 lg 1 järgi, mille eest teda karistati 4-aastase vabadusekaotusega ning § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, mille eest teda karistati 6-kuulise vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi mõisteti E. B. õigeks. Muuhulgas tunnistati E. B. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta 9. augustil 1995. a kella 17.30 ajal eelneval kokkuleppel ja koos käesolevas kriminaalasjas kindlaks tegemata isikuga Tallinnas K. X. asuvas kaupluses AS "K. D.", ähvardades kasutada relva, suunas püstolitoru kaupluse töötaja M. V.-le. Seejärel suunates püstolitoru teistele kaupluse töötajatele, hõivas aktsiaseltsile kuuluva kompuutri väärtusega 15 000 krooni. Apellatsioonkaebuses taotles E. B. enda õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, eitades täielikult selle kuriteo toimepanemist. Kohtualune leidis, et tema süüdimõistmisel selles kuriteos on linnakohus tuginenud vaid äratundmiseks esitamise protokollidele. Apellant oli seisukohal, et äratundmiseks esitamisel rikuti oluliselt kriminaalmenetluse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 1997. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seisukoha jätta kassatsioonkaebused rahuldamata, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 1997. a otsus ei ole kooskõlas kohtuotsusele kriminaalmenetluse seaduses esitatud nõuetega ning seetõttu kuulub tühistamisele. KrMK § 272 lg 3 sätestab, et kohtuotsus kui tervik koosneb kolmest osast ja seetõttu ei tohi kohtuotsuse erinevad osad olla üksteisega vastuolus. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.