3-1-1-31-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul istungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Igor T"irkovi süüdistuses KrK § 101 p-de 2, 5, 7; § 144; § 172 lg 1 järgi ning D. K. süüdistuses KrK § 180; § 181 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu I. T"irkovi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, süüdimõistetu D. K. kaitsja vandeadvokaat Artur Umu"ardjants ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a otsusega tunnistati I. T"irkov süüdi: 1) KrK § 101 p-de 2, 5, 7 järgi selles, et ta ööl vastu 3. augustit 1995. a Ida-Viru maakonnas X vallas, X baaris koos teise - kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isikuga tappis huligaansel ajendil ning eriti julmal viisil politseitöötaja V. J.-i ja tema kaaslase H. L.-i; 2) KrK § 144 järgi selles, et ta ööl vastu 3. augustit 1995. a Ida-Viru maakonnas X vallas põletasid ära kannatanu V. J. isale kuulunud sõiduauto "Volkswagen" koos autosse paigutatud tapetute - V. J. ja H. L.-ga, tekitades auto omanikule 40 000 kr ulatuses materiaalset kahju; 3) KrK § 172 lg 1 järgi selles, et ööl vastu 3. augustit 1995. a Ida-Viru maakonnas X vallas, X baaris koos teise - kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isikuga - ähvardas kasutada ja ka kasutas õigusemõistmise takistamise eesmärgil tunnistajate suhtes füüsilist vägivalda. KrK § 101 p-de 2, 5, 7 järgi karistati I. T"irkovi vabadusekaotusega viieteistkümneks aastaks, KrK § 144 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks ning KrK § 172 lg 1 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuiks raskemaga, mõisteti I. T"irkovile kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks. Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a otsusega tunnistati D. K. süüdi KrK § 180 järgi I. T"irkovi poolt toimepandud ja KrK § 101 p-de 2, 5, 7 ja KrK § 144 järgi kvalifitseeritud kuritegude varjamise eest ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. Sama kohtuotsusega tunnistati D. K. süüdi KrK § 181 järgi I. T"irkovi poolt toimepandud ja KrK § 101 p-de 2, 5, 7 ja KrK § 144 järgi kvalifitseeritud kuritegudest mitteteatamise eest ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti I. T"irkovile kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks vabadusekaotus üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 47 lg 1 alusel vabastati D. K. kaheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest ning KrK § 47 lg 3 alusel kohustati teda üks kord kuus registreerima end politseiasutuses. Süüdistuses KrK § 172 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi mõisteti D. K. õigeks. Viru Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1996. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a otsus I. T"irkovile ja D. K.-le mõistetud karistuse osas. I. T"irkovile mõisteti KrK § 101 p-de 2, 5, 7 järgi, samuti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest erakordne karistus - surmanuhtlus. D. K.-le mõisteti KrK § 180 järgi vabadusekaotus üheks aastaks, KrK § 181 järgi vabadusekaotus kuueks kuuks ning lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel üks aasta vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jäeti Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a otsus muutmata. Viru Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1996. a otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused süüdimõistetu I. T"irkov ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski ning süüdimõistetu D. K. I. T"irkov vaidlustab kassatsioonkaebuses talle inkrimineeritud tegude toimepanemist, väidab, et Ida-Viru Maakohtu poolt tema süüditunnistamisel eelistati anonüümsete tunnistajate ütlusi ja jäeti tähelepanuta muud
tõendid ning seega rikuti KrMK §-s 19 sätestatut. I. T"irkov taotleb nii maa- kui ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist kas täiendavaks kohtueelseks uurimiseks või uueks kohtulikuks arutamiseks esimese astme kohtus. I. T"irkovi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebuses märgitakse, et I. T"irkov ei tunnistanud end kohtueelses menetluses üldse süüdi. Kohtus aga tunnistas ta end süüdi vaid selles, et püüdis kaklejaid lahutada. Kaitsja rõhutab, et I. T"irkov ja kannatanu alustasid vabatahtlikult käesurumisvõistlust, mis hiljem kasvas üle kakluseks. Kaklust ei saa kaitsja arvates lugeda peksmiseks seetõttu, et kakluse pooled olid füüsiliselt sama tugevad ja neil olid võrdsed "ansid. Kuna konflikt tekkis võistluse ja seega isiklike suhete pinnalt, siis ei saa kaitsja arvates väita, et I. T"irkov oleks toiminud huligaansel ajandil ning on välistatud I. T"irkovi tegevuse kvalifitseerimine KrK § 101 p 2 järgi. KrK § 101 p 5 järgi ei saa kaitsja arvates I. T"irkovi tegevust kvalifitseerida seetõttu, et ta oli füüsilises kontaktis vaid ühe kannatanuga ning ei ole tõendatud, et I. T"irkov oleks kas soovinud kahe inimese surma põhjustamist või vähemalt möönnud seda. I. T"irkovi kaitsja väidab ka seda, et on tõendamata tema kaitsealuse poolt KrK §-s 144 ja §-172 ettenähtud kuriteo toimepanemine. Kokkuvõtvalt taotleb vandeadvokaat A. Jaroslavski Viru Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1996. a otsuse tühistamist I. T"irkovi süüditunnistamises KrK § 101 p-de 2, 5, 7; § 144; § 172 lg 1 järgi ning tema süüditunnistamist kergemas kuriteos. Süüdimõistetu D. K. kassatsioonkaebuses ei vaidlustata talle inkrimeeritud teo kriminaalõiguslikku kvalifikatsiooni, küll aga talle ringkonnakohtu poolt mõistetud karistust. Nimelt taotleb D. K., et teda ei karistataks vabadusekaotusliku karistusega. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas vandeadvokaat A. Jaroslavski enda ja oma kaitsealuse kassatsioonkaebuses esitatud taotlusi, vandeadvokaat A. Umu"ardjants aga enda kaitsealuse kassatsioonkaebuses esitatud taotlusi. Prokuröri seletuses taotleti ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Vandeadvokaat A. Jaroslavki kassatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Nimelt ei vasta ei Ida-Viru Maakohtu ega Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele, et I. T"irkovi käitumine saaks olla kvalifitseeritav KrK § 101 p-de 5 ja 7 järgi. Ida- Viru Maakohus on oma otsuses (kriminaaltoimiku 3. kd, tl 178) märkinud, et kohus eeldab I. T"irkovi seotust vaid ühe kannatanuga. Vastuolus sellise seisukohaga on maakohus pidanud siiski võimalikuks I. T"irkovi süüditunnistamist ka KrK § 101 p 5 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on vastuolu lahendamiseks oma otsusega (kriminaaltoimiku 3. kd, tl 313) jätnud maakohtu otsusest välja seisukoha I. T"irkovi seotusest vaid ühe kannatanuga. Sellise sammu põhjenduseks märgitakse ringkonnakohtu otsuses kõigepealt seda, et maakohtu käsitletav seisukoht on vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kõnealuses otsuses märgitakse, et kuna laipade tugeva põlemise tõttu ei olnud võimalik tuvastada kannatanute surma saabumise aega ja I. T"irkovi hilisem tegevus oli suunatud kannatanute põletamisele sõltumata sellest, kas põletatakse veel elavaid kannatanuid või laipasid, siis oli I. T"irkovi kogu tegevus suunatud kahe inimese tapmisele. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ülalkirjeldatud seisukoht on põhimõttelises kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1996. a otsuses P. L. ja M. R. süüdistusasjas väljendatud seisukohaga, et kriminaalmenetluses tõusetuvaid kõrvaldamata kahtlusi ei tule vältimatult tõlgendada kohtualuse kasuks siis, kui kahtluste kõrvaldamise on muutnud võimatuks kohtualune oma tegevusega sündmuskoha olustiku tahtliku muutmise ja kuriteojälgede tahtliku hävitamisega.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on siiski seisukohal, et käsitletaval juhul ei ole tõusetuvate kahtluste kõrvaldamatus tingitud mitte üksnes süüdimõistetu I. T"irkovi ja kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isiku tegevusest kuriteojälgede tahtlikul hävitamisel. Kahtluste kõrvaldamatus tuleneb antud juhul ka puudustest õiguskaitseorganite töös - st koos I. T"irkoviga kuriteo toimepannud isiku tuvastamata jätmisest. Sellises olukorras tuleb Ida- Viru Maakohtu poolt tuvastatu pinnalt tõusetuv kahtlustus, et kuna I. T"irkov oli seotud vaid ühe kannatanuga, võib ta mitte olla süüdi teise isiku tapmises, sest selle teise isiku võis tappa kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isik, tõlgendada I. T"irkovi kasuks. Sellest tulenevalt ei saa I. T"irkovi tegevus olla kvalifitseeritav KrK § 101 p 5 järgi. Ida-Viru Maakohtu ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et I. T"irkov ja kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isik panid tapmised toime eriti piinaval või eriti julmal viisil ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Kahtlemata on iga tahtlik tapmine raske ja julm kuritegu, kuid kvalifitseerimaks isiku tegevust KrK § 101 p 7 järgi peab kohus tuvastama, et tapmise viis on eriti piinav või eriti julm ja et ka tahtlus oli suunatud eriti piinaval või eriti julmal viisil tapmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib senises kohtupraktikas omaksvõetud arusaama, et ainuüksi löökide arv ja peksmise kestvus ei anna alust kvalifitseerida tegevust KrK § 101 p 7 järgi. Eriti piinaval viisil tapmisena võiks olla käsitatav kannatanute põletamine, kuid käsitletava kriminaalasja puhul ei ole tuvastatud, et oleks põletatud elusaid kannatanuid. Kooskõlas eelöelduga ei ole põhjendatud I. T"irkovi tegevuse kvalifitseerimine KrK § 101 p 7 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu vandeadvokaat A. Jaroslavski poolt kassatsioonkaebuses väidetuga selles, et kuna konflikt kannatanutega tekkis isiklike suhete pinnalt, siis on välistatud I. T"irkovi tegevuse kvalifitseerimine KrK § 101 p 2 järgi. Ida-Viru Maakohtu otsusega on tuvastatud, et I. T"irkov taotles isikliku suhte loomist vaid kuriteo toimepanemiseks ajendit otsides. Selline isikliku ajendi otsimine ei muuda aga olematuks I. T"irkovi edasist käitumist - avalikus kohas pikaajaliselt ja kõrvaliste isikute suhtes ilmselt lugupidamatult toimepandud surnukspeksmist. Vandeadvokaat A. Jaroslavski väidet, et on tõendamata tema kaitsealuse poolt KrK §-s 144 ja §-s172 ettenähtud kuriteo toimepanemine, on paljasõnaline ja selle kontrollimine ei kuulu kassatsioonikohtu pädevusse, sest kassaator ei ole oma väite kinnituseks osundanud mingile konkreetsele kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele ega ka mitte kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele. Arvestades KrK § 101 järgi I. T"irkovi süüdistuse mahu olulist vähendamist peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks tühistada ka I. T"irkovile KrK § 101 järgi mõistetud erakorraline karistus, samuti lõplik karistus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et süüdimõistetu D. K. kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolne D. K. karistamine on olnud seaduslik ja ringkonnakohus on karistuse liiki ja määra piisavalt põhjendanud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.