3-1-1-37-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja A. P. süüdistuses KrK § 113; § 139 lg 2 p 2; § 140 lg 2 p- de 1, 2, 3 ning § 141 lg 2 p- de 1, 3 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Linnakohtu 18. detsembri 1996. a otsusega tunnistati A. P. süüdi ja karistati KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuud ja KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat. Kuritegude kogumi eest mõisteti A. P.-le KrK § 40 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu
mõisteti 6 aastat vabadusekaotust, millele liideti KrK § 41 alusel Tartu Linnakohtu 5. novembri 1992. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus osaliselt ning lõplikuks kandmata karistuseks kohtuotsuste kogumi eest mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 45 alusel loeti A. P.-le mõistetud lõplikust karistusest kantuks eelvangistuses viibimise aeg 18. maist 1994. a kuni 20. maini 1994. a ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja alguseks loeti 8. august 1994. a. Kohtualuse apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, prokuröri apellatsioonprotest rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. P., kes taotleb ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja kergema karistuse mõistmist. Kassaatori arvates ei ole ka ringkonnakohus arutanud tema kriminaalasja objektiivselt, kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kassatsioonkaebuses korratakse juba apellatsioonkaebuse esitatud motiive. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvamuse, mille kohaselt kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on motiveeritult tuvastanud, et A. P., kasutades kannatanu ründamisel vara hõivamise eesmärgil ja vahetul vara hõivamisel gaasiballooni, pani toime röövimise relvana kasutatava esemega. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et kui süüdlane kasutab gaasiballooni spetsiaalselt kannatanu ründamiseks gaasi näkku pihustamise teel ja ta saavutab sel viisil kannatanu vastupanu mahasurumise ning hõivab sellise vägivalla kasutamise teel võõrast vara, siis vastab gaasiballooni kasutamine relva kasutamise tunnustele ja seetõttu tulebki vara hõivamine kvalifitseerida röövimisena relvana kasutatava esemega. Riigikohtu kriminaalkolleegium soostub ka ringkonnakohtu selle õiguslikku selgitusega, et süüdlase tegevuse kvalifitseerimisel röövimisena relvana kasutatava esemega või relvaga ei oma tähtsust asjaolu, kas sellise eseme kasutamisega põhjustati kannatanule reaalselt elule või tervisele ohtlikku tagajärge või mitte. Sellise eseme kasutamist vara hõivamisel tuleb iseenesest lugeda elule ja tervisele ohtlikuks, kuna relv või relvana kasutatav ese võimaldab alati elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamist ja seda tajub ka kannatanu. Ringkonnakohus on käsitletavas kuriteoepisoodis õigesti kvalifitseerinud A. P. tegevuse KrK § 141 lg 2 p- de 1 ja 3 järgi. Nii linnakohus kui ka ringkonnakohus on tuvastanud A. P. süü temale inkrimineeritud vägivallategudes ja salajases varguses. Kassatsioonikaebuses ei esine õiguslikke vastuväiteid, mis tingiksid ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Röövimise eest karistuse mõistmisel on ringkonnakohus arvestanud kohtualuse noorust, samuti asjaolu, et kuriteoga ei tekitatud kannatanule raskeid tagajärgi ja seetõttu karistanud teda alammäära piires. A. P.-le mõistetud lõplik karistus kuritegude ja kohtuotsuste kogumi eest, on seaduslik ja põhjendatud. Riigikohtul puudub alus mõistetud karistuse kergendamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.