3-1-1-41-97
KOHUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. V. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3; § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 142 lg 3 p 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu P. V. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1996. a otsusega :
1.tunnistati P. V. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning karistati vabadusekaotusega kuueks aastaks;
2.tunnistati P. V. süüdi KrK § 142 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistati vabadusekaotusega neljaks aastaks;
3.mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel P. V.le lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga;
4.mõisteti P. V. õigeks süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Sama kohtuotsusega tunnistati veel süüdi N. B., mõisteti õigeks Vahur Tamman ning mõisteti N. B.ilt ja P. V.-lt solidaarselt välja A. K. kasuks 16200.- kr ja E. K. kasuks 6000.- kr. A/s "M." ja kannatanu M. D. tsiviilhagid jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17 jaanuari 1997. a otsusega tühistati Pärnu Linnakohtu
11.oktoobri 1996. a otsus P. V. õigeksmõistmise osas KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, tema süüditunnistamises KrK § 142 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõistetud karistuse osas, samuti selles osas, millega a/s "M." ja kannatanu M. D. tsiviilhagid jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. P. V. tunnistati ringkonnakohtu poolt süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning karistati üheaastase vabadusekaotusega, samuti KrK § 142 lg 3 p 4 järgi ja karistati seitsmeaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõistis ringkonnakohus P. V.-le kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaheksa aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. P. V.-lt mõisteti M. D. kasuks välja 700 kr ja solidaarselt koos N. B.-ga a/s "M." kasuks 55147 kr ja 95 s. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. jaanuari 1997. a otsuse peale on kassatsioonkaebused esitanud süüdimõistetu P. V. ja tema kaitsja vandeadvokaat Paul Järve. Süüdimõistetu P. V. rõhutab oma kaebuses, et kogu süüdistus tema vastu on fabritseeritud ja et kriminaalasja menetlemisel on rikutud süütuse presumptsiooni. P. V. taotleb enese kohest õigeksmõistmist. Ka vandeadvokaat P. Järve taotleb oma kassatsioonkaebuses P. V. õigeksmõistmist ja seda järgmistel kaalutlustel. Kõigepealt leiab P. Järve, et P. V. süüditunnistamine KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ei ole tõendatud ja on ka õigusteoreetiliselt ebaõige. Nimelt on kassaatori arvates üheselt tuvastatud, ja seda ka kannatanu M. D. enese ütlustega, et P. V. ei ole võtnud M. D.-lt 700 kr suurust rahasummat. Teiseks ei nõustu P. Järve sellega, nagu oleks kohus tuvastanud suure varalise kahju tekitamise a/s-le "M.". Kassaator rõhutab, et a/s "M." ei ole esitanud kohtule kahju suurust tõendavaid dokumente ja väidab, et ringkonnakohus on kahju suuruse kindlaksmääramisel ekslikult lähtunud vaid kannatanute ütlustest. Kolmandaks rõhutab vandeadvokaat P. Järve, et P. V. kinnituste kohaselt ei viibinud ta kuriteo toimepanemise ajal Pärnus. P. Järve heidab ringkonnakohtule ette seda, et ringkonnakohus ei ole üldse hinnanud P. V. väidet, et ta ei ole kuritegu toime pannud.