lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-3-4-97

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 21.01.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-3-4-97
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
21.01.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
563
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-1-3-4-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja P.I. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsusega tunnistati P.I. KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel Jõgeva Maakohtu 16. oktoobri 1995. a otsusega mõistetud karistus osaliselt. Lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kohtuotsuse järgi tunnistati P.I. süüdi 10. aprillil 1996. a Jõgeval S t x I poes purjuspäi ukseluku lõhkumise teel toimepandud salajases varguses. Maakohtu otsuse peale esitas Jõgeva abiprokurör Margit Luga apellatsioonprotesti. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 1996. a määrusega lõpetati apellatsioonimenetlus AKKS § 24 lg-te 1 ja 4 järgi apellatsioonprotestist loobumise tõttu. Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsuse peale esitas Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja avalduse kohtuvea parandamiseks. Avalduses nenditi, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, määrates P.I-le karistuse kandmise kohaks poolkinnise vangla. P.I. on varem kandnud vabadusekaotuslikku karistust. Vastavalt KrK § 23 lg-le 7 kannavad varem vabadusekaotust kandnud isikud karistust kinnises vanglas. Avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsuse tühistamist P.I-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas ning selles osas uue otsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Riigiprokuratuuri prokuröri avalduses kohtuvea parandamiseks esitatud taotlus on põhjendatud. Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsusega mõisteti P.I. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. P.I. on varem kandnud vabadusekaotuslikku karistust ja vabanes kinnipidamiskohast 28. septembril 1988. a. Varem vabadusekaotust kandnud isik kannab vastavalt KrK § 23 lg-le 7 karistust kinnises vanglas. Seetõttu on P.I-le vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel karistuse kandmise koha määramisel ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kooskõlas Riigikohtu otsustega (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

14.novembri 1995. a otsus M.K. süüdistusasjas KrK § 139 lg 1, § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 195 lg 3 järgi, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 1996. a. otsus J.T. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi) seisukohal, et esimese või teise astme kohtulahendis karistuse kandmise koha määramisel tehtud kohtuvea võib kriminaalasja läbivaatamisel parandada Riigikohus ise, tehes selle kohta vastavalt KrK § 63 ple 3 uue otsuse. Selline seisukoht tuleneb asjaolust, et uue kohtuotsuse tegemiseks ei ole vaja kriminaalasjas koguda täiendavaid tõendeid või neid hinnata. Samuti ei raskenda vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha määramine õigusemõistmise seisukohalt süüdimõistetu olukorda, kuna kohtul ei ole kriminaalmenetluses selle määramisel valikuvabadust. Toimepandud teo kriminaalõiguslikul

kvalifitseerimisel lahendab kohus vastavalt KrK § 23 lg 7 sätetele sisuliselt ka karistuse kandmise koha küsimuse. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 ning KrK § 23 lg-st 7, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:

1.Tühistada Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsus P.I-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas.
2.Määrata P.I-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks kinnine vangla.
3.Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 21. jaanuaril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.