lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-122-96

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 11.11.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-122-96
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
11.11.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
574
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-1-1-122-96

KOHTUMÄÄRUS

Tartus 11. novembril 1996. a Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil erikaebuse alusel läbi kriminaalasja Marek Jaansoo süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 11 ja 2 ning § 202 6 lg 3 p 3 järgi. Menetlusosalisena osales kohtuistungil Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Marek Jaansoo oli Viljandi Maakohtu 31. mai 1996. a otsusega süüdi tunnistatud KrK § 143 lg 2 p 11 ja 2 järgi ning karistatud kolme aasta ja kuue kuulise vabadusekaotusega ning KrK § 202 6 lg 3 p 3 järgi ja karistatud kolmeaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti M. Jaansoole kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati veel kaheksat kohtualust. Viljandi Maakohtu 31. mai 1996. a otsuse peale esitas M. Jaansoo kaitsja vandeadvokaat Paul Järve

14.juunil 1996. a apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebusele oli kaitsja lisanud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamistaotluse. Kaitsja märkis taotluses, et ta ei saanud ajapuudusel osaleda kohtuotsuse kuulutamisel. Kohtu poolt posti teel saadetud kohtuotsuse koopia ei jõudnud pärale ja käsipostiga saadetud kohtuotsuse koopia jõudis advokaadibüroosse alles 11. juunil 1996. a. Ka siis ei saanud vandeadvokaat P. Järve tema enda sõnade kohaselt kohe hakata apellatsioonkaebust koostama põhjusel, et oli taas seotud ühe teise kohtuasjaga. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 1996. a määrusega jäeti M. Jaansoo kaitsja vandeadvokaat P. Järve taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kaitsja poolt teiste tööülesannete täitmine ei ole käsitatav mõjuva põhjusena KrMK § 86 mõttes. Ringkonnakohus ei lugenud asjakohaseks kaitsja väidet, et ta ei saanud õigeaegselt kätte kohtuotsuse ärakirja, sest vastavalt AKKS § 6 lg-le 1 algab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulg kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Samuti märgitakse ringkonnakohtu määruses, et ka kohtualuse väide, nagu oleks tal olnud kaitsjaga kokkulepe apellatsioonkaebuse esitamiseks, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks, sest KrMK § 351 lg 3 ja AKKS § 5 lg 1 kohaselt on kaitsjal iseseisev õigus kohtuotsuse vaidlustamiseks. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 1996. a määruse peale on 31. oktoobril 1996. a esitanud erikaebuse M. Jaansoo kaitsja vandeadvokaat P. Järve. Erikaebuses korratakse motiive, mis sisaldusid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamistaotluses. Täiendavalt märgib kaitsja, et KrMK § 280 lg 1 kohaselt tuleb kohtuotsuse ärakiri teistele menetlusosalistele peale kohtualuse nende soovil kätte anda viie ööpäeva jooksul. Vandeadvokaat P. Järve seletuse kohaselt avaldas ta sellist soovi, kuid kummatigi ei saanud ta kohtuotsuse ärakirja. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist,

leidis: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 1996. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et advokaadi suure töökoormusega ei saa õigustada oma ülesannete täitmata jätmist konkreetses kohtuasjas. Väidetav suur töökoormus ei saa olla käsitatav kohtukaebe tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena KrMK § 86 mõttes. Kohtute tööd on võimatu planeerida, kui seejuures tuleks arvestada kõigi menetlusosaliste töökoormusega. Erinevalt vandeadvokaat P. Järvest on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et Viljandi Maakohus ei ole rikkunud KrMK § 280 lg-1 sätestatud nõudeid. Kohtuotsuse ärakirja ei ole kohtul ei viie ööpäeva ega ka pikema ajavahemiku jooksul võimalik kätte anda menetlusosalisele, kel tema enda sõnade kohaselt pole võimalik ärakirja kätte saamiseks kohtusse ilmuda. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 63 p-le 1; §-dest 76 ning 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 1996. a määrus muutmata. Vandeadvokaat Paul Järve erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub 11. novembril 1996. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kalm Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.