lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-95-96

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 17.09.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-95-96
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
17.09.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
551
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-1-1-95-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. septembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R.K. süüdistuses KrK §-de 139 lg 1 ja 15 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. R.K. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 139 lg 1 järgi selles, et tema 17. augustil 1995.a kella 12.30 paiku varastas avalikult V turu lihatoodete müügiletilt V.K-le kuuluva rahakarbi koos selles olnud 5000 krooniga. Juhindudes KrMK §-st 215 lg 2 taotles Viljandi prokuröri abi Margus Gross R.K. tegevuse kvalifitseerimist KrK § 140 lg 1 järgi. Viljandi Maakohtu 18. märtsi 1996.a otsusega mõisteti R.K. süüdi KrK §-de 139 lg 1 ja 15 lg 2 järgi ning teda karistati rahatrahviga 50 päevamäära s.o 750 krooni ulatuses. Maakohus leidis, et kohtualuse tahtlus oli suunatud salajase varguse toimepanemisele ning asjaolu, et tunnistaja nägi rahakarbi haaramist, ei ole piisav tõend avaliku varguse toimepanemise tõendamiseks. Samas leidis maakohus, et tegemist on kuriteokatsega. Viljandi prokuröri abi M. Gross palus oma apellatsioonprotestis Viljandi Maakohtu 18. märtsi 1996.a otsuse tühistada ning mõista R.K. süüdi avalikus varguses ning sellest tulenevalt mõista rangem karistus. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1996.a otsusega jäeti Viljandi Maakohtu otsus R.K. süüdistuses KrK §-de 139 lg 1 ja 15 lg 2 järgi muutmata ja apellatsioonprotest rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et maakohus on andnud kuriteole õige juriidilise hinnangu, kuna kohtualune tegutses teadmisega, et vargus jääb märkamatuks nii vara omanikule kui ka teistele turul viibivatele isikutele. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1996.a otsuse peale esitas Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee kassatsioonprotesti, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Prokurör leiab, et hetkel, kui hõigati "võta varas kinni" ja süüdimõistetu jätkas varastatud rahakarpi käes hoides põgenemist, kasvas salajane vargus üle avalikuks varguseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles kassatsioonprotesti rahuldamist, leidis: KrK § 139 järgi kvalifitseeritav kuritegu on lõpule viidud momendist, mil süüdlasel tekkis võimalus hõivatud vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kuni sellise võimaluse saabumiseni ei ole salajane vargus lõpule viidud ning süüdlase tahtlus võib üle kasvada tahteks panna toime teine tegu. Käesoleva kriminaalasja tehioludest nähtub üheselt, et R.K-l ei õnnestunud oma tahet - panna toime salajane vargus - realiseerida, sest teda märgati vahetult võõra vara hõivamisel ning hüüdega "võta varas kinni" -asuti tema tegevust takistama. Riigikohus nendib, et sellest hetkest R.K. tajus, et salajase varguse katse on ebaõnnestunud ning üritas säilitada omavaldust võõrale varale avaliku varguse toimepanemise teel, põgenedes võõra rahaga sündmuskohalt. Kuna esialgselt kavatsetud kuritegu - salajane vargus ei olnud selleks hetkeks lõpule viidud, kasvas kuritegu üle vastavalt süüdlase subjektiivse külje transformeerumisele avalikuks varguseks. Ka see kuritegu jäi lõpule viimata, kuna R.K. tabati enne, kui tal tekkis võimalus hõivatu kasutamiseks ja käsutamiseks. Seega nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium prokuröri väidetega, et kohtud on käesolevas kriminaalasjas kohaldanud kriminaalseadust ebaõigesti.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p 2, § 64 p 3 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1.Tühistada Viljandi Maakohtu 18. märtsi 1996.a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkollegiumi 27. mai 1996.a otsus R.K-le inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni ja temale mõistetud karistuse osas ning saata kriminaalasi selles osas uueks kohtulikuks arutamiseks Viljandi Maakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub 17. septembrist 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Lea Kalm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.