3-1-1-93-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. septembril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T.N. süüdistuses KrK § 161 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa kohtualune T.N., tema kaitsja vandeadvokaat Uno Lõhmus, tsiviilhageja esindaja K.K. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Põlva Maakohtu 29. märtsi 1996. a otsusega tunnistati T.N. süüdi KrK § 161 järgi ja karistati 3-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 47 lg 1 alusel vabastati ta üheaastase katseajaga karistuse kandmisest. T.N. mõisteti süüdi selles, et tema ametiisikuna töötades alates 1. detsembrist 1972. a kuni 1. juunini 1993. a Värska sovhoosi mineraalveetsehhi juhatajana ja täites haldamis-, juhtimis-, organisatsioonilisi-, operatiivseid- ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, kasutas ära oma ametiseisundit tahtlikult teenistushuvide vastaselt. Ajavahemikul 24. maist 1993. a kuni 1. juunini 1993. a andis ta korralduse raamatupidajatele M.K-le ja S.O-le väljastada arved toodangu kohta tasumiseks mitte Värska sovhoosi, vaid eraaktsiaseltsi VV arveldusarvele. Värska sovhoosil puudus võimalus kasutada toodangu müügist laekunud summasid. Kirjeldatud tegevusega tekitati Värska sovhoosile 128 792 kr ulatuses varalist kahju. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetu T.N. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja tsiviilhageja esindaja Värska sovhoosi põllumajandusreformi haldur K.K.. Kaitsja taotles Põlva Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja antud asjas menetluse lõpetamist; tsiviilhageja esindaja taotles maakohtu otsuse tühistamist väljamõistetud tsiviilhagi osas. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 1996. a otsusega jäeti Põlva Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Nimetatud ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuse T.N. kaitsja vandeadvokaat U. Lõhmus. Kassatsioonkaebuses taotleb ta Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja T.N. õigeksmõistmist. Kaebust põhistatakse alljärgnevalt:
K.K. ja Riigiprokuratuuri prokurör M. Püssi seletused, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu muutmisele ega kassatsioonkaebus rahuldamisele, l e i d i s: I. Tartu Ringkonnakohus on põhistatult nõustunud Põlva Maakohtu seisukohaga, selles et T.N. oli Värska sovhoosi mineraalveetsehhi juhatajana ametiisik. Värska sovhoosi direktori G.M. 7. juuni 1992. a käskkirjaga nr.18, viidi kõik sovhoosi tootmisüksused isemajandamisele. Kriminaalasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest nähtub vaieldamatult, et mineraalveetsehhi juhatajana - ühe isemajandava tootmisüksuse juhina, olid T.N-l tulenevalt juba oma ametikohast ülesanded, mis olid seotud inimeste tegevuse planeerimise, organiseerimise ja vahetu juhtimisega tootmisprotsessis. Samuti korraldas ta materiaalsete väärtuste liikumist, mis tähendas muuhulgas ka seda, et ta pidi tagama mineraalvee tootmisest saadud tulu laekumise Värska sovhoosile. Lisaks käskkirjadele 30. novembrist 1972. a nr. 107-k ja 7. juunist 1992. a nr. 18, milledest nähtub, et T.N. omas Värska sovhoosis juhtimisega seonduvat ametikohta, on tõenditeks ka tunnistajate ja süüdistatava enda ütlused. Riigikohus ei nõustu kassaatori väidetega selles, et tunnistajate ütlustega ei või ega saa tuvastada T.N. ametiseisundit. KrMK § 48 kohaselt on kriminaalasjas tõendiks igasugused faktilised andmed, mille tuvastamiseks kasutatakse ka tunnistaja, süüdistatava ja kohtualuse ütlusi. Asjaolu, et Värska sovhoosi juhtkond ei taganud nõuetekohaselt sovhoosi dokumentatsiooni säilimist, ei välista isikul ametialaste funktsioonide olemasolu KrK § 160 mõttes. II. Ametiseisundi ärakasutamise all mõeldakse ametiisiku poolt oma õiguspädevuse ärakasutamist, s.t. sellist tegu, mis on võimalik üksnes seetõttu, et isikul on ettevõtte ülesannete täitmisel teatud volitused. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuni 24. maini 1993. a laekus raha realiseeritud toodangu eest Värska sovhoosi arveldusarvele. Raha laekumine sovhoosi arveldusarvele oli igati seaduspärane, sest toodangu valmistajaks oli Värska sovhoosi mineraalveetsehh. Seoses põllumajandusreformi läbiviimisega ostis mineraalveetsehhi juhataja T.N. enampakkumisel tervikvarana 21. aprillil 1993. a mineraalveetsehhi.
oleks temale varalised õigused varem üle läinud. Seega on kassaatori väide paljasõnaline ega tulene kriminaalasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest. IV. Riigikohus sedastab, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kirjeldav-motiveeriv osa on sisuliselt vastuolus. Ringkonnakohus leidis, et Põlva Maakohtu otsus on õige, seaduslik ja küllaldaselt motiveeritud ega pidanud vastavalt AKKS §-le 29 lg 5 vajalikuks selles toodud motiive korrata. Põlva Maakohus tunnistas T.N. süüdi KrK § 161 järgi, motiveerides otsuses, et kohtus on leidnud tõendamist T.N. poolt oma ametiseisundi tahtlik ärakasutamine. T.N. oli teadlik mineraalveetsehhi varade omandiõiguse ülemineku ajast ning arvete väljastamise korraldamisel tegutses ta otsese tahtlusega. Tunnistades eeltoodud seisukoha õigeks ja seaduslikuks, täiendas ringkonnakohus siiski antud õiguslikku hinnangut väitega, et : "T.N. võis ja pidi aru saama, et kuni mineraalveetsehhi tervikvarade üleandmiseni ASle VV puudus tal õigus anda korraldus kanda mineraalveetsehhi toodangu realiseerimise eest laekuvad summad AS VV arveldusarvele." Väljendatud seisukoht - võis ja pidi aru saama, osundab, et tegu on toime pandud ettevaatamatuse tõttu, mis on vastuolus ringkonnakohtu poolt varem väljendatud seisukohaga, et õige on maakohtu otsus, mille kohaselt T.N. tegutses otsese tahtlusega. Riigikohus nõustub kaitsja seisukohaga, et ametiseisundi kuritarvitamine on ainult tahtlikult toimepandud kuritegu ja peab vajalikuks rõhutada, et analoogiliselt nõudega, mille kohaselt kohtu järeldused peavad olema kooskõlas kohtu poolt tuvastatud asjaoludega, ei tohi kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas sisalduvad konstateeringud olla ei omavahel vastuolus ega vastuolus ka kohtuotsuse resolutiivosaga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.