3-1-1-74-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. juunil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Jaanus Saare süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsidis kohtuistungist osa süüdimõistetu J. Saar, tema kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J. Saar anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 207 lg 1 järgi selles, et ta 1992. a suvel omandas Minskis ilma vastava loata tuvastamata isikult laskekõlbliku tulirelva - karabiini TOZ-17-01 ja hoidis seda oma elukohas Pärnu maakonnas Rabakülas. 18. oktoobril 1995. a tulistas J. Saar sellest relvast PärnuPaide maantee äärses metsas. Laskemoona lõppedes pani ta relva sõiduauto pagasiruumi, kust see
tõlgendada kohtualuse kasuks. Kassaator on seisukohal, et puuduvad tõendid selle kohta, et kohtualune ei soovinud relva legaliseerida. Samuti on põhjendamatu ringkonnakohtu väide, et kohtualune sattus sundolukorda, kus oli sunnitud relva ise ära andma. Kohtuistungil esitatud seletustes taotlesid süüdimõistetu J. Saar ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Oberg Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 1996. a otsuse tühistamist. Prokurör taotles oma seletuses ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, tuvastas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses on analüüsitud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kohus on hinnanud neid vastavalt KrMK § 50 lg-le 1 kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ringkonnakohus on teinud nende tõendite pinnalt põhjendatud järelduse J. Saare süü jt. tõendamiseseme asjaolude tõendatuse kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et puudus alus J. Saare kriminaalvastutusest vabastamiseks KrK § 207 lg 2 tunnustel, sest ei leidnud tõendamist tema poolt ilma vastava loata hoitud tulirelva vabatahtlik äraandmine. Tulirelva ebaseaduslik hoidja ei vabane kriminaalvastutusest seoses selle vabatahtlikult väljaandmisega, kui ta oli sunnitud relva ära andma kujunenud situatsiooni tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludelel ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 1996. a otsus Jaanus Saare süüdistuasjas jätta muutmata. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 18. juunil 1996. a ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.