3-1-1-72-96
Tartus 11. juunil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. R. süüdistuses KrK § 1611 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu J. R., tema kaitsja vandeadvokaat Avo Greebe ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J. R. oli kohtu alla antud süüdistatuna KrK § 1611 järgi selles, et ta ametiisikuna - Riigi Politseiameti Liikluspolitse Büroo X Regiooni inspektorina - viibides 16. detsembril 1994. a kella 23. 30 ajal seoses tööülesannete täitmisega X maakonnas X alevikus, lõi käega sõiduteel seisvat K. V. ning tõukas ja seejärel lõi jalaga läheduses seisvat A. P. Ida-Viru Maakohtu 6. veebruari 1996. a otsusega mõisteti J. R. KrK § 1611 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kannatanu K. V. ja apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör Helen Hiiemäe. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 1996.a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
seletuses ringkonnakohtu nimetatud otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 1996. a otsus on põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavus faktilistele asjaoludele on vastavalt AKKS § 31 ple 2 ja § 64 p-le 1 küll kohtuotsuse nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonikorras tühistamise alus, kuid selle aluse sisu on apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses siiski erinev. Vastavalt AKKS § 39 lg-le 1 saab ringkonnakohtu otsust kasseerida vaid seoses õiguserikkumisega kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega. Sellest tuleneb, et ka kõik AKKS §-s 64 sätestatud kohtuotsuse kassatsioonikorras tühistamise alused peavad seonduma kas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega. Sellest tulenevalt saab Riigikohus kassatsioonikorras tühistada ringkonnakohtu otsuse vastavalt AKKS § 64 p-le 1 vaid siis, kui on tegemist kohtu õiguslike järelduste mittevastavusega faktilistele asjaoludele - kui näiteks tegu on kriminaalõiguslikult ebaõigesti kvalifitseeritud. Samas saab mingi ringkonnakohtu järeldusena esitatud hinnang tõendamiseseme asjaoludetuvastatuse kohta olla kohtuotsuse kassatsioonikorras tühistamise alus vaid AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tuvastamisel - siis, kui ringkonnakohtu otsuses puuduvad sellise hinnangu motiivid. Ka kassaatori poolt osundatud Riigikohtu
Riigikohtu otsus jõustub 11. juunil 1996. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert Lindmäe Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.