3-1-1-63-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. mail 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jaak Luik ning liikmed Henn Jõks ja Hele-Kai Remmel vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja Mihhail Borodit""i süüdistuses KrK § 2102 lg 2 p 4 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee Krminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1992. a otsusega tunnistati M. Borodit" süüdi KrK § 2102 lg 2 p 4 järgi ja karistati kolmeaastase vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel määras kohus, et vabadusekaotust tingimuslikult ei kohaldata, kui süüdimõistetu kolme aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti kohustati süüdimõistetut teatama politseiasutusele elu- või töökoha muutmisest ja ilmuma perioodiliselt registreerimiseks politseiasutusse. M. Borodit" mõisteti süüdi selles, et ta 1992. a jaanuarikuus omandas Tallinnas tundmatult isikult ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil 4064,2 grammi ha"i"it. Osa narkootilisest ainest võeti M. Borodit"ilt ära tema kinnipidamisel 31. jaanuaril 1992. a, kui ta püüdis seda toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. EV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 28. jaanuari 1993.a määrusega jäeti kohtuotsus muutmata. Nimetatud kohtulahendid tühistati EV Ülemkohtu presiidiumi 17. märtsi 1993.a määrusegakaristuse leebuse tõttu ja asi saadeti uueks sisuliseks arutamiseks. Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a otsusega mõisteti M. Borodit" süüdi ja karistati vabadusekaotusega 8 kuud poolkinnises vanglas. Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse M. Borodit"i kaitsja ja apellatsioonprotesti Tallinna prokuröri asetäitja. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 1994.a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus M. Borodit"ile mõistetud karistuse osas ja teda karistati KrK § 2102 lg 2 p 4 järgi 3 aasta ja 3-kuulise vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 sätete rakendamisega: katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ning kohustusega teatada oma elu- ja töökoha muutustest elukohajärgsele poltseiasutusele. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja, kes taotles Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamist M. Borodit"ile mõistetud karistuse leebuse tõttu ja kriminaalasja saatmist selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 1994.a otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsus ning saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus leidis et, rakendades KrK § 47 sätteid, ringkonnakohus ei karmistanud karistust, vaid tegelikult vabastas kohtualuse karistuse kandmisest. Süüdimõistetu kaitsja taotles avalduses kohtuvea parandamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
osaleda. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. juuni 1994.a otsusega jäeti avaldus kohtuvea parandamiseks sisuliselt läbi vaatamata ja avaldus rahuldamata, sest: 1) AKKS-i § 777 lg 1 kohaselt võib kaitsja taotleda kohtuvea parandamist üksnes jõustunud kohtuotsuses, millega kriminaalasi lahendati sisuliselt ja milles on vastatud KrPK §-s 263 sätestatud küsimustele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 1994.a otsuses taolisi küsimusi ei lahendatud. 2) vastavalt AKKS §le 63 ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumil õigust tühistada teise koosseisu liikmete poolt tehtud otsust. Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 1996.a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a otsus M. Borodit"ile mõistetud karistuse osas. Talle mõisteti KrK § 2102 lg 2 p 4 järgi karistuseks 3 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistusest loeti kantuks eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg, mistõttu ärakandmisele kuulub 2 aastat 7 kuud ja 22 päeva, lugedes karistuse kandmise aja alguseks vahi alla võtmise päeva. Kriminaalkolleegium nõustus Tallinna Linnakohtu
3 aastat vabadusekaotust ta pole ära kandnud. Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1992.a otsuse ja EV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 28. jaanuari 1993.a määruse tühistamisega EV Ülemkohtu presiidiumi poolt lõppesid ka tühistatud otsusega kohtualusele katseajaks pandud kohustused. Kuna kehtinud KrPK § 342 lg 2 ja 346 p 2 andsid Ülemkohtu Presiidiumile õiguse tühistada jõustunud kohtuotsus ja järgnev kohtumäärus koos kriminaalasja uueks arutamiseks andmisega, siis ei olnud M. Borodit"it Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1992.a otsuse ja Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi määrusega lõplikult süüdi mõistetud. Ekslik on ka kassaatori väide, et M. Borodit" on teist korda kohtu alla antud. M. Borodit" anti kohtu alla Tallinna Linnakohtu 12. mai 1992.a määrusega ja hiljem teda kohtu alla antud ei ole. Hiljem on toimunud kriminaalasja arutamine erineva astme kohtutes. Kriminaalasja materjalidega on ringkonnakohus lugenud tõendatuks, et M. Borodit" viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja varjab end kohtu eest. Kassatsioonkaebuses ei osundata menetlusnormile, mida ringkonnakohus oleks rikkunud eeltoodu tõendatuks lugemisel. KrMK § 208 lg 2 alusel oli ringkonnakohtul 13. märtsil 1996.a õigus arutada kriminaalasja kohtualuse puudumisel olenemata sellest, kus kohtualune kuni 22. oktoobrini 1995.a viibis. Ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks ei ole see, et arutades KrMK § 208 lg 2 alusel asja kohtualuse puudumisel mõisteti talle raskem karistus kui esimese astme kohtus. Siinjuures pole asjakohased süüdimõistetu kaitsja viited KrMK § 25 lg-le 3, 32 lg-le 3 ja 39 lg 3 p-le 3. AKKS § 25 lg 3 keelab ringkonnakohtul tühistada esimese astme kohtu otsust karistuse mõistmise osas ja mõista kohtualusele raskemat karistust siis, kui kohtualune ei võta kohtuistungist osa sama seadustiku § 25 lg-s 1 sätestatud tingimustel. Kui kriminaalasja arutamine kohtualuse puudumisel toimub KrMK § 208 lg 2 alusel seoses tema viibimisega väljaspool Eesti Vabariigi piire ja kohtusse ilmumisest kõrvalehoidumisega, siis pole ringkonnakohus seotud AKKS § 25 lg-s 3 kehtestatud piiranguga. Kuna menetlusluba on antud vandeadvokaat T. Liiviku kassatsioonkaebusele, siis jäävad tähelepanuta viited eelnevatele kohtuvigade parandamise avaldustele. Vandeadvokaat T. Liiviku 09. mai 1994.a esitatud kohtuvigade parandamise avalduse suhtes on Riigikohtu kriminaalkolleegium võtnud seisukoha 07. juuni 1994.a kohtuotsuses. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1996.a otsus Mihhail Borodit"i süüdistusasjas jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub 28. mail 1995.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Jaak Luik Liikmed: Henn Jõks, Hele-Kai Remmel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.