3-1-1-51-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. mail 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. F. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1,2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Tallinna Linnakohtu 15. detsembri 1995.a otsusega tunnistati A. F. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2 ja 3 järgi selles, et ta isikute grupis eelneval kokkuleppel välisuste lõhkumise teel tungis Tallinnas kannatanute I. T., S. K. ja I. I. korteritesse ja varastas 3. novembril 1994.a vara 8950 krooni, 9. jaanuaril 1995.a 10013 krooni ja 17. jaanuaril 1995.a 18220 krooni väärtuses. Teda karistati selle tegevuse eest vabadusekaotusega kuueks kuuks. KrK § 41 kohaselt liideti osaliselt Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a otsusega KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi talle mõistetud kaks aastat vabadusekaotust ja 1000 krooni rahatrahvi ning lõplikuks karistuseks mõisteti kaks aastat ja kaks kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas ja 1000 krooni rahatrahvi. A. F. võeti kohtusaalist vahi alla ja tema karistuse kandmise alguseks loeti 15. detsember 1995.a. Süüdimõistetu A. F. vaidlustas oma apellatsioonkaebuses lõpliku karistuse põhjusel, et kohus ei arvestanud tal kantud karistuse hulka varem eeluurimise ajal vahi alla viibitud aega - 1 aastat ja 3 kuud ning 22 päeva. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis oma 26. veebruari 1996.a otsusega Tallinna Linnakohtu
1993.a kohtuotsuse järgi kaheksa kuud ja kaheksa päeva vabadusekaotust ning 1000 krooni rahatrahvi ja seda olenemata sellest, et Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a otsuses oli jäetud märkimata, kui palju mõistetud kaheaastasest tingimisi karistusest vahi all viibimise näol kantud oli. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oli oma otsuses ekslikul arvamusel, nagu kujutaks kandmata karistusosa väljatoomine Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a otsusest muudatuste või paranduste tegemist jõustunud kohtuotsusesse. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium võinuks parandada linnakohtu otsuses sisalduva ebatäpsuse ning arvestada lõpliku karistuse mõistmisel A. F.-le üksnes linnakohtu 24. novembri 1993.a otsusega mõistetud kandmata karistust, kuid ei teinud seda. Seetõttu on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et A. F.-le KrK § 41 alusel mõistetud vabadusekaotust tuleb lühendada eeluurimisel vahi all viibitud aja piires. Juhindudes AKKS § 63 p 3, § 64 p 4 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.