3-1-1-54-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. mail 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja E. R. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Tallinna Linnakohtu 6. novembri 1995. a otsusega tunnistati E. R. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja teda karistati kaheaastase vabadusekaotusega. Vastavalt KrK § 41 lg-le 1 liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 21. septembri 1993. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistusaja alguseks loeti kinnipidamise kuupäev - 27. jaanuar 1995. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. veebruari 1996. a otsusega jäeti linnakohtu otsus E. R. suhtes sisuliselt muutmata, kuid, tuginedes AKKS § 32 lg 1 p-le 6 tehti otsusesse täpsustusi. Nimelt leidis kriminaalkolleegium, et E. R. poolt ärakandmisele kuuluva karistusaja määramisel tuleb arvesse võtta eelmise kriminaalasjaga seoses vahi all viibitud ajavahemik 26. jaanuarist kuni 1. septembrini 1993. a - see on 7 kuud ja 5 päeva. Seega oli Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi arvates E. R. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üks aasta kümme kuud ja viisteist päeva vabadusekaotust, kusjuures karistuse kandmise algusajaks loeti 27. jaanuar 1995. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. veebruari 1996. a otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber kassatsioonprotesti, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist E. R. poolt kandmisele kuuluva karistusaja kindlaksmääramise osas. Kassaator peab E. R. poolt kandmisele kuuluva karistusaja lühendamist ringkonnakohtu otsusega põhjendamatuks. Kassaator rõhutab, et vastavalt KrK §-le 41 tuleb juhtudel, mil süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist paneb toime uue kuriteo, liita eelmise otsuse järgi kandmata karistus kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega. Kassaatori sõnade kohaselt karistati E. R. esimese kohtuotsusega kaheaastase vabadusekaotusega tingimisi kaheaastase katseajaga, kusjuures sellest karistusest oli tal kantud vahi all viibimise näol seitse kuud ja viis päeva. Seega oli kassaatori arvates E. R.selle kohtuotsuse järgi kandmata karistus ühe aasta nelja kuu ja kahekümne viie päeva ulatuses ning selles ulatuses oligi Tallinna Linnakohus 6. novembri 1995. a otsuse tegemisel õigustatud karistust liitma. Kassaatori arvates on Riigikohtu kriminaalkolleegium 15. detsembri 1995. a otsuses I. K. süüdistusasjas ekslikult asunud seisukohale, et kui KrK § 41 alusel lõpliku karistuse mõistmisel pole kohtuotsuses otseselt märgitud, kas kohus on arvestanud esimese kriminaalasjaga seoses vahi all viibitud aega, tuleb see lõplikust karistusest maha arvata. Järelduse ekslikkus on kassaatori arvates selles, et "saab liita vaid kandmata karistust ning kandmata karistusaja kindlaksmääramisel ei saa mingil juhul jätta vahi all oldud aega arvestamata, sest vastasel juhul ei oleks tegemist mitte kandmata karistusega, vaid hoopis mõistetud karistusega. Kui aga I astme kohus eksibki ning arvestab liitmisel kandmata karistuse asemel mõistetud karistust, väljendub see lõplikus karistusmääras ning seda viga saab II astme kohtus parandada." Kassaator on samuti seisukohal, et kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium on käsitletavaga analoogilise õigusliku probleemi lahendamisel 15. detsembri 1995. a otsuses I. K. süüdistusasjas oma seisukoha väljendanud kolmeliikmelises koosseisus, tuleks nüüd kriminaalasja läbi vaadata kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt. Täiendavalt osundab kassaator aritmeetilisele veale Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
peaks kandmisele kuuluvaks karistuseks olema üks aasta kümme kuud ja kakskümmend viis päeva, mitte aga üks aasta kümme kuud ja viisteist päeva. Kohtuistungil tunnistas kassaator, et tal puudus õiguslik alus taotleda kassatsioonprotestis kriminaalasja läbivaatamist kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt. Muid kassatsioonprotestis sisalduvaid taotlusi toetas kassaator ka kohtuistungil esitatud seletuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletust, l e i d i s: Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium toimis
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.