Eesti Vabariigi nimel
Tartus 12. detsembril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja V.T. süüdistuses VNFSV KrK § 594 lg. 1 ja NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Keila jsk. rahvakohtu 2. novembri 1949. a. otsusega mõisteti V.T. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 594 lg. 1 ja NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat. Kohtuotsuse järgi tunnistati V. T. süüdi selles, et tema mobiliseerituna 1947. a. Xxxxxxx-Xxxxxx xxxxx nr. xx, keeldus pärast kooli lõpetamist 1948. a. jaanuarikuus asumast suunamisjärgsele töökohale Ehitusmontaazi nr. 2 Valitsuses. V. T. deserteerus ja asus elama oma vanemate juurde piirivööndis paiknevasse Xxxxxx valda. Ta elas piirivööndis ilma passita ja elukohas sisseregistreerimata. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. novembri 1949. a. määrusega jäeti Keila jsk. rahvakohtu 2. novembri 1949. a. otsus muutmata. V. T. kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata. V. T. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 2. november 1949. a. Kinnipidamiskohast vabanes V. T. 1. jaanuaril 1952. a. V. T. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi süüksarvatud teos. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § - le 2 lg. 1 p. 1 on V. T. loetud talle VNFSV KrK § 594 lg. 1 järgi süüksarvatud teos rehabiliteerituks. Ilma loata NSV Liidu piirivööndis oma vanemate juures elamine seondus kõrvalehoidumisega sundtööst. Sundtöö keeld on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõte, mis on talletatud Rooma 4. novembri 1950. a. konventsioonis inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks (art. 4) ja on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Sellest tulenevalt on sundtööst kõrvalehoidumisel elamine piirvööndis käsitatav okupatsioonireziimile passiivse vastupanu osutamisena võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Seetõttu kuulub V. T. rehabiliteerimisele talle NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 alusel süüksarvatud teos rehabiliteerimisele Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5 lg. 1 järgi.
Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 2, AKKS §-dest 63 p. 3, 65 lg. 3, ja 779 ning Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliset represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.