lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/III-1/3-47/95

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 12.12.1995

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-1/3-47/95
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
12.12.1995
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
527
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
III-1/1-1/93Riigikohus04.11.1993III-1/3-1/93Riigikohus17.11.1993III-1/1-2/94Riigikohus08.02.1994III-1/1-1/94Riigikohus08.02.1994III-1/1-5/94Riigikohus15.02.1994III-1/3-2/94Riigikohus15.02.1994III-1/1-3/94Riigikohus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-1/3-47/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. detsembril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja V.T. süüdistuses VNFSV KrK § 594 lg. 1 ja NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Keila jsk. rahvakohtu 2. novembri 1949. a. otsusega mõisteti V.T. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 594 lg. 1 ja NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat. Kohtuotsuse järgi tunnistati V. T. süüdi selles, et tema mobiliseerituna 1947. a. Xxxxxxx-Xxxxxx xxxxx nr. xx, keeldus pärast kooli lõpetamist 1948. a. jaanuarikuus asumast suunamisjärgsele töökohale Ehitusmontaazi nr. 2 Valitsuses. V. T. deserteerus ja asus elama oma vanemate juurde piirivööndis paiknevasse Xxxxxx valda. Ta elas piirivööndis ilma passita ja elukohas sisseregistreerimata. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. novembri 1949. a. määrusega jäeti Keila jsk. rahvakohtu 2. novembri 1949. a. otsus muutmata. V. T. kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata. V. T. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 2. november 1949. a. Kinnipidamiskohast vabanes V. T. 1. jaanuaril 1952. a. V. T. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi süüksarvatud teos. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § - le 2 lg. 1 p. 1 on V. T. loetud talle VNFSV KrK § 594 lg. 1 järgi süüksarvatud teos rehabiliteerituks. Ilma loata NSV Liidu piirivööndis oma vanemate juures elamine seondus kõrvalehoidumisega sundtööst. Sundtöö keeld on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõte, mis on talletatud Rooma 4. novembri 1950. a. konventsioonis inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks (art. 4) ja on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Sellest tulenevalt on sundtööst kõrvalehoidumisel elamine piirvööndis käsitatav okupatsioonireziimile passiivse vastupanu osutamisena võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Seetõttu kuulub V. T. rehabiliteerimisele talle NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 alusel süüksarvatud teos rehabiliteerimisele Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5 lg. 1 järgi.

15.02.1994
III-1/3-1/94Riigikohus15.02.1994
III-1/3-5/94Riigikohus15.02.1994
III-1/1-4/94Riigikohus15.02.1994
III-1/3-4/94Riigikohus17.02.1994
III-1/3-6/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-7/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-8/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-10/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-15/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-9/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-12/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-13/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-11/94Riigikohus08.03.1994

Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 2, AKKS §-dest 63 p. 3, 65 lg. 3, ja 779 ning Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliset represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1.Tühistada Keila jsk. rahvakohtu 2. novembri 1949. a. otsus ja ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. novembri 1949. a. määrus V.T. süüdimõistmises NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida V.T. talle süüksarvatud teos ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
2.V.T. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 12. detsembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.