Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 10. oktoobril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja T.I., P.B., M.M., T.P. ja K.S. süüdistuses ENSV KrK § 195 lg. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Oktoobri rajooni rahvakohtu 2. septembri 1985. a. otsusega mõisteti T.I. süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 195 lg. 2 järgi vabadusekaotusega 3 aastat üldreziimiga kasvatusliku töö koloonias. T. I. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 12. detsember 1984. a. Kohtuotsuse järgi tunnistati T. I. (sünd. xx. xxxxxx xxxx. a.) süüdi selles, et tema koos P.B. ja M.M.ga kirjutas 1. juuli 1984. a. öösel Tallinnas H, K, P, V, V ja P tänaval majaseintele, ustele, plankudele jne. kriidiga sündsusetuid ja nõukogude ühiskonda solvavaid fraase ning maalisid Toompeal Linda kuju jalamile ja mujale Eesti natsionaal-fasistlikku parteid propageerivad tähed "FN".
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt,
tuvastas:
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T. I., P. B. ja M. M. käitumine, mis seisnes kriidiga majaseintele ja mujale sündsusetute, natsionaal-fasistliku partei nimetusega seonduvate ja nõukogude-vastaste väljendite kirjutamises, on ebaõigesti kvalifitseeritud ENSV KrK § 195 lg. 2 järgi. Need teod ei olnud oma sisult eriti küünilised ega jõhkrad ning seetõttu tulnuks nad kvalifitseerida KrK § 195 lg. 1 järgi. Kuna aga selle kuriteokoosseisu puhul kuulus kriminaalvastutusele isik, kes enne kuriteo toimepanemist oli saanud kuusteist aastat vanaks, oli sellest vanusepiirist nooremate T. I., P. B. ja M. M. kriminaalvastutusele võtmine välistatud. Nende isikute poolt nõukogudevastaste väljendite kirjutamine, mis oli ajendatud noorukite protestist nõukogude okupatsioonivõimude vastu, ei olnud subjektiivsest küljest käsitletav huligaansusena. Seetõttu tuleb nad nendes tegudes ENSV KrK 195 lg. 2 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. T. I., P. B., K. S. ja T. P. tegu, mis seisnes 1. detsembri 1924. a. ajaloomälestisele bensiini kallamises ja selle süütamises, ei ole samuti käsitletav kuritahtliku huligaansusena, kuna süüdimõistetute tahtlus oli suunatud nõukogude mälestusmärgi rikkumisele. Nõukogude ajaloomälestise suhtes toimepandud tegu seondub Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetava võitlusega ning selles osas kuuluvad ülalnimetatud isikud rehabiliteerimisele. Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 2 ning AKKS §- dest 49 lg. 3, 63 p. 3, 64 p. 3, 65 lg. 3, ja 779 samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §- st 5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.