Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. juunil 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja O. S. süüdistuses KrK §-de 207 lg 1 ja 100 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa süüdimõistetu O. S. kaitsja vandeadvokaat Elvi Landberg ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Lääne-Viru Maakohtu 6. detsembri 1994. a. otsusega mõisteti O. S. süüdi ja teda karistati KrK §-de 207 lg 1 ja 100 järgi vastavalt ühe- ja viieaastase vabadusekaotusega. Karistuste osalisel liitmisel loeti lõplikuks karistuseks KrK § 40 alusel 5 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust KrK § 47 sätete kohaldamisel tingimisi kolmeaastase katseajaga. O. S. tunnistati süüdi selles, et tema omandas umbes 15 aastat tagasi püstoli "Mauser" kal. 7,65 mm nr. 876125 ja hoidis seda ebaseaduslikult koos relva juurde kuuluvate padrunitega oma elukohas X ning kandis kaasas.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtualuse O. S. kassatsioonkaebus tema süüdimõistmise kohta KrK § 100 järgi ja taotlus kvalifitseerida süüdistus ümber KrK § 103 järgi, ei ole põhjendatud. KrK § 103 kuriteokoosseis hõlmab tapmist äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt. Tugeva hingelise erutuse tekkimine äkki, nagu see on omane füsioloogilise afekti seisundile, ei ole kooskõlas kuriteo tehioludega: pärast väidetavat löömist ja solvamist kannatanu J. V. poolt tõusis O. S. laua tagant, haaras taskust püstoli ja vinnastas selle, eemaldus ukse juurde ning tulistas seejärel 4 lasku. O. S. ütluste järgi tulistanud ta arvatavalt kaks esimest lasku hoiatuseks (tl. 100). Kriminaalasja materjalide järgi ei ole võimalik sedastada, et kannatanu J. V. oleks O. S. löönud või raskesti solvanud. Kainenemisele paigutamise aktist nr. 466 30. augustil 1994. a nähtub, et O. S. oli raskes alkoholijoobes ning tal ei esinenud löömisele viitavaid vigastusi (tl. 15). Kriminaalasjas puuduvad andmed, milliseid J. V. sõnu käsitas O. S. solvamisena. Kummatigi ei suuda raskes alkoholijoobes inimene adekvaatselt hinnata talle öeldu sisu. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 1995. a. otsuses esitatud seisukohtadega ja nendib, et kohtuotsus O. S. süüdimõistmises KrK § 100 järgi ning temale mõistetud karistuse osas on põhjendatud. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.