Eesti Vabariigi nimel Tartus, 30. mail 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. H. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. H. ja tema kaitsjad vandeadvokaat S. Must ja vandeadvokaat M. Malõsev ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 1995. a. otsusega mõisteti A. H. süüdi ja teda karistati KrK 1411 lg 3 p. 1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat KrK § 47 alusel tingimisi ühe aasta ja kuuekuulise katseajaga. Tsiviilhagi rahuldati osaliselt ning A. H. mõisteti välja 47 278 kr. 60 s. V. M. kasuks. A. H. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades ajavahemikus 9. veebruarist 1993. a. kuni 15. juunini 1993. a. kaupluse "X" direktorina, riisus ametiseisundi kuritarvitamise teel kauplusest tema varalisel vastutusel olevaid rahalisi vahendeid 47 278 kr. 63 s. Kaupluse raamatupidamine ei kajastanud õigesti tegelikku olukorda. A. H. korraldusel jätsid müüjad osa kaupu kas kassast või müüjate zurnaalist läbi kandmata. Nende müügist saadud raha anti A. H. kätte. Osa kaupu kanti kassast läbi, kajastamata seda müüjate zurnaalis. Samuti võttis A. H. ise raha kassast ja talle anti arvele võtmata kauba müügist saadud raha. Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 1995. a. otsuse peale esitasid kohtualune A. H. ja tema kaitsja vandeadvokaat M. Malõsev apellatsioonkaebuse, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1995. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
Tallinna Linnakohtus korraldati 8. detsembril 1994. a. raamatupidamisekspertiis kordusekspertiisina, mille tegi T. M. Ekspertiisiga selgitati puudujääk 18 793 kr. 25 s. (tl. 400). Eksperdi T. M. järeldusi, samuti eksperdi H. M. arvamust teise eksperdi järelduste kohta ja tema täpsustusi esmaekspertiisiga tehtud järeldustes ei saa pidada kohtulikeks tõenditeks, kuna ekspertiisi korraldamisel kohtus on rikutud KrPK §-des 223 lg 1, ja 251 esitatud nõudeid. Ekspertiisi tegemiseks peab kohus koostama nõupidamistoas motiveeritud ekspertiisimääruse ja vormistama selle toimikusse eraldi võetava dokumendina. Eksperdil ei ole lubatud lahendada oma arvamuses küsimusi, mis seonduvad tõendite hindamisega. Samuti ei võinud kohus vastavalt KrPK §-le 48 lg 2 kasutada tõenditena eksperdi ülekuulamisel saadud vastuseid. Süüdimõistetu A. H. ning tema kaitsjad vandeadvokaat S. Must ja vandeadvokaat M. Malõsev vaidlustavad eksperdijärelduste õigsuse ja taotlevad raamatupidamisekspertiisi korraldamist kordusekspertiisina süüdimõistetu juuresolekul. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud. Kuna raamatupidamisekspertiis tehti enne A. H. süüdistatavana vastutusele võtmist, ei olnud tal võimalik kasutada KrPK §-s 157 lg 2 sätestatud õigust viibida uurija loal ekspertiisi tegemise juures ja anda eksperdile seletusi ning esitada küsimusi. Süüdimõistetu juuresolek ja tema seletused on vajalikud ka seetõttu, et raamatupidamisekspertiisi uurimismaterjali hulgas oli dokumente, millel oli tehtud parandusi (tl. 435). Samuti on kordusekspertiisi puhul võimalik analüüsida ekspertiisiaktis süüdimõistetu A. H. vastuväiteid. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea õigeks, et isikule, keda süüdistatakse suure ulatusega riisumises, ei anta võimalust raamatupidamisekspertiisi korraldamisel kasutada KrMK §-s 157 lg 2 sätestatud õigusi. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 2 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.