Eesti Vabariigi nimel Tartus, 25. aprillil 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja M. K. süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 2 ning 139 lg 2 p. 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Rakvere rajooni Rahvakohtu 14. mai 1990. a. otsusega mõisteti M. K. süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 139 lg 2 p. 3 järgi 3 - aastase vabadusekaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega ning ENSV KrK § 88 lg 3 järgi 4 - aastase vabadusekaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega. ENSV KrK § 40 lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega. ENSV KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Rakvere rajooni Rahvakohtu 6. veebruari 1986. a. otsusega ENSV KrK §-de 15 lg 2 ja 88 lg 4 p. 1 järgi mõistetud kandmata karistusest 2 aastat vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks loeti mitme kohtuotsuse alusel 7 aastat vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega. M. K. tunnistati Rakvere rajooni Rahvakohtu 14. mai 1990.a. otsusega süüdi selles, et ta varastas joobeseisundis 23. mail 1989. a. X Tarbijate Kooperatiivi taarapunktist X X tee N salaja T. L.75 rubla.
M. K. süüdistused kvalifitseeriti Harju Maakohtu 14. septembri 1992. a. määrusega ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16. novembri 1992. a. määrusega ümber KrK §-de 139 lg 2 p. 2 ning 139 lg 2 p. 2 ja 3 järgi. Kuna vastavalt Eesti Vabariigi 7. mai 1992. a. seaduse §-le 8 lg 2 tuleb karistuste liitmisel lähtuda kuritegude toimepanemise ajal kehtinud seadusest, ei välista süüdistuste ümberkvalifitseerimine KrK eriosa sama paragrahvi erinevate punktide alusel kuritegude konkurentsi. Seetõttu on kohtulahendites süüdistuste ümberkvalifitseerimisel karistuste liitmine KrK § 40 lg 1 sätete järgi põhjendatud. Rakvere rajooni Rahvakohtu 6. veebruari 1986. a. otsuses on M. K. süüdistus kvalifitseeritud ENSV KrK §de 15 lg 2 ja 88 lg 4 p. 1 järgi, nentides et tegu oli riigivara salajase varguse katsega suures ulatuses. Kuna kuriteo toimepanemise ajal ei olnud sotsiaalne elatusmiinimum riiklikult fikseeritud, ei saanud kohtud süüdistuse ümberkvalifitseerimisel sellest lähtuda. M. K. avalduses kohtuvigade parandamiseks esitatud väide, et süüdistuste ümberkvalifitseerimisel on jäetud tühistamata talle lisakaristusena mõistetud vara konfiskeerimine, ei ole põhjendatud. Harju maakohtu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.