Eesti Vabariigi nimel Tartus, 28. veebruaril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasjad A.H. süüdistuses VNFSV KrK §-de 581a ja 182 lg 4 järgi ning Armeenia NSV KrK §-de 15 lg.1 ja 78 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Leningradi oblasti SM vägede sõjatribunali 14. veebruari 1948.a. otsusega mõisteti A.H. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK §-de 581a ja 182 lg 4 järgi kooskõlas NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 26. mai 1947. a. seadluse "Surmanuhtluse kaotamisest" §-ga 2 kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat paranduslikus töölaagris ühes õiguste kaotusega viieks aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuse järgi tunnistati A. H. süüdi selles, et ta astus vabatahtlikult Saksa sõjaväkke ja osales lahingutes Punaarmee vastu. 1947.a. veebruarikuust varjas A.H. ennast nõukogude võimu eest. 1947.a. juulikuus peeti ta kinni NSV Liidu ja Soome piiril keelutsoonis. Kinnipidamisel võeti talt ära soome puss. Leningradi sõjaväeringkonna SM vägede sõjatribunali 2. märtsi 1948. a. määrusega jäeti Leningradi oblasti SM vägede sõjatribunali 14. veebruari 1948. a. otsus muutmata. A.H. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 26. juuli 1947. a. Kinnipidamiskohast vabanes ta 16. novembril 1955.a. Jerevani linna Mjasnikjani rajooni Rahvakohtu 19. novembri 1986. a. määrusega vabastati A.H. talle Armeenia NSV KrK §-de 15 lg.1 ja 78 järgi süüksarvatud tegudes psüühikahaigusele viidates kriminaalvastutusest ning allutati sundravile Siseministeeriumi eri tüüpi psühhiaatriahaiglas. Kohtumääruse järgi loeti süüdimatusseisundis toimepandud ühiskonnaohtlikuks teoks seda, et A.H. püüdis
A.H. võitles 1941-1944. a. vabatahtlikuna Idarindel, mille eest teda on autasustatud II kl. Raudristiga, varjas ennast nõukogude okupatsioonivõimude eest ja tegi katset põgeneda 26. juulil 1947. a. üle NSV Liidu ja Soome Vabariigi piiri Soome. Seoses sellega süüstati A.H. VNFSV KrK § 581 a järgi, milles sätestati kriminaalvastutus kodumaa reetmise eest. Kuna NSV Liit ei olnud Eesti Vabariigi kodanikule kodumaaks, ei saanud A.H. seda ka reeta. Tema teod olid võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Tunnustades A.H. tegevust võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest on ta vastavalt Eesti Vabariigi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.