Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Eerik KERGANDBERG ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus 20.detsembril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja M. M. suhtes KrK § 59 ja 591 järgi Põlva Maakohtu 20.juuni 1994.a. määrusega kohaldatud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite vaidlustamiseks saabunud avalduse alusel. Protsessiosalisena võttis kohtuistngist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Põlva Maakohtu 20.juuni 1994.a. määrusega on loetud tuvastatuks, et M. M. sooritas 1993.a. oktoobris ja novembris mitu KrK § 139 lg.2 tehioludele vastavat varavastast rünnet, ühe KrK § 195 lg.2 tunnustega teo ja neile lisanduvalt süütas ööl vastu 23.novembrit 1993.a. süütevedelike abil A. M-i elamu väärtusega 10000.EEK. Elamu hävis täielikult KrK § 144 tehioludele vastanud M. M-i tegevuse tagajärjel. Statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga on tehtud kindlaks, et M. M. põeb kroonilist vaimuhaigust lihtsa skisofreenia kujul, ta sooritas kuritegude tehioludele vastavad teod süüdimatuna ning ta ei olnud võimeline esinema kohtus ega kandma karistust. Nendel asjaoludel lõpetati maakohtu määrusega kriminaalasjas menetlus ja M. M. paigutati KrK § 591 lg.2 aluselKrK § 59 lg.1 p.2 ettenähtud tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse. M. M. kohtlemise õiguspärasuse vaidlustamiseks esitatud avalduses taotletakse tema tegude ja järelevalvereziimi vastavuse kontrollimist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutuvnud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta taotles kohtumääruse muutmata jätmist, leidis: KrK § 144 tunnustele vastav vara tahtlik hävitamine või rikkumine, mis oluliselt iseloomustab M. M-i käitumislaadi, näeb 13.mai 1993.a. redaktsioonis karistusena kuriteo subjektile ette vabadusekaotuse kuni kümne aastani. KrK § 72 lg.2 järgi on tegu, mille eest raskema karistusena nähakse ette vabadusekaotus üle kaheksa aasta, esimese astme kuritegu. KrK § 591 sätestab, et tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse võib kohus paigutada vaimuhaige, kes on pannud toime teo, mis tehioludelt vastab esimese astme kuriteo tunnustele. Seega on maakohus mõjutusvahendite määratlemisel- M. M-i paigutamisel tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse - õigesti arvestanud teo ja selle teo toime pannud isiku ohtlikkuse laadi ja ravivajadust. Juhindudes KrK § 59 lg.1 p.2, 591 lg.2, 72 lg.2 ning AKKS § 63 p.1, 65 lg.3 ja 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Eerik Kergandberg Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.