Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri Ilvest, Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas Tartus, 06. detsembril 1994.aastal avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja K. G. süüdistuses KrK § 176 lg.2 järgi süüdimõistetu avalduse alusel kohtuvigade parandamiseks Tallinna Linnakohtu 06.detsembri 1993.a. otsuses. Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. K. G. oli süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 06.detsembri 1993.a. otsusega KrK § 176 lg.2 järgi ja karistatud 1 aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 05.novembri 1990.a. otsusega ja Tallinna Linnakohtu 12.aprilli 1993.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistused ning mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 7 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise algusajaks määrati 12.jaanuar 1993.a. Avalduses kohtuvea parandamiseks taotleb süüdimõistetu Tallinna Linnakohtu 06.detsembri 1993.a. otsuse muutmist talle KrK § 41 alusel karistuste liitmise ja tema karistuse kandmise alguse määramise osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles toetati avaldust kohtuvigade parandamiseks, leidis: Alkoholijoobes K. G, rikkudes liikluseeskirju, sooritas 10. juulil 1992.aastal Tallinnas, Paldiski maanteel otsasõidu jalgrattur M. T-le, põhjustades viimase surma. Seoses eeluurimisest kõrvalehoidumisega võeti K. G. 18. novembril 1992.aastal vahi alla. K. G. põgenes vahi alt 12.jaanuaril 1993.a., kuid ta tabati juba põgenemisele järgnenud päeval 13. jaanuaril 1993.a. Tallinna Linnakohtu 12.aprilli 1993.a. otsusega tunnistati K. G. süüdi 10. juulil 1992.aastal põhjustatud liiklusõnnetuses KrK § 204 lg.1 järgi ja karistati 2 aasta ja 3 kuulise vabadusekaotusega, lugedes karistuse kandmise algusajaks 18. novembrit 1992.a. ENSV Ülemkohtu krimnaalkolleegiumi määrusega 02.septembrist 1993.a. jäeti Tallinna Linnakohtu 12.aprilli 1993.a. otsus muutmata. Tallinna Linnakohtu 06.detsembri 1993.a. otsusega tunnistati K. G. süüdi vahi alt põgenemises KrK § 176 lg.2 järgi ja karistati 1 aastase vabadusekaotusega. Sama otsuse tegemisel on Tallinna Linnakohus eksinud mõistetud karistusele varemmõistetud karistuste liitmisel. Kuna KrK § 176 lg.2 järgi kvalifitseeritav kuritegu oli toime pandud 12. jaanuaril 1993.a. - seega enne Tallinna Linnakohtu poolt 12. aprilli 1993.a. otsuse tegemist, tuleb Tallinna Linnakohtu
poolt 12. aprillil 1993.a. otsusega ja 06. detsembri 1993.a. otsusega mõistetud karistused liita vastavalt KrK §-le 40 lg.3 ja mõista lõplik karistus kuritegude kogumi eest. Kuritegude kogumi eest mõistetud lõplikule karistusele tuleb liita KrK § 41 alusel Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 05.novembri 1990.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus ning mõista lõplik karistus kohtuotsuste kogumi eest. Tallinna Linnakohus on 06. detsembri 1993.a. otsuse tegemisel eksinud ka karistuse kandmise algusaja määramisel. Vastavalt KrK §-le 45 tuleb K. G. karistuse kandmise alguspäevaks lugeda tema vahi alla võtmise päeva - 18. novembrit 1992.a. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes KrK §-dele 40 ; 41;43 ja 45 ning AKKS §-dele 39 lg.2; 63 p.3; 64 p.3; 65 lg.3 ja 77 9, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 06. detsembri 1993.a. otsus K. G. karistuse mõistmise osas ja mõista talle KrK § 176 lg.2 järgi karistuseks 1(üks) aasta vabadusekaotust.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.